Mõtlesin, et teen oma blogi FB lehel pisikese sissekande selle kohta, miks ja kuidas me eile öösel Joosepiga erakorralises käisime. Mõeldud-tehtud, kuid hetk hiljem meenus, et kõigil mu lugejatel pole ju Facebooki ja nii otsustasingi lahkest südamest kopeerida FB postituse ka siia. Jaa, ma tean, olen ütlemata armas :D
Mõtlesin, et täna/homme olen hullult asjalik ja kirjutan lõpuks kokkuvõtva postituse oma sünnipäevast „Kai pimepidu“, sest videooo on nüüd lõpuks monteeritud ja särki-värki. Kuid takistuseks sai eile juhtunud silmatrauma, kus ma sain plastpakendi terava nurgaga otse silma ja seda üpris suure hoo pealt. Esiti ei saanud silma lahtigi, kuna niii valus oli ja silm muutus aina vesisemaks, siis kartsin, et mul jookseb silmast verd, kuid tänu taevale nii hullusti ei läinud.
Koju jõudes läks valu hullemaks ja kuna mul oli tunne nagu miskit oleks silmas ja hõõrub, siis Joosep vaatas mu silma, aga peale väikese punetuse ei näinud midagi. Kuid kuna valu oli meeletu ja pisarad aina voolasid, siis otsustas Joosep mu viia erakorralisse, kus mulle pandi tuimestavat tilka, vaadati silm üle, kinnitati, et võõrkeha pole ja kirjutati põletikuvastase salvi välja. Ilmselt on mul sarvkesta marrastus või lõikehaav, mis siis põhjustab ka seda valulikku kriipimistunnet. :(
Hommikul ärgates oli silm turses ja endiselt jooksis vett ja oli valulik. Kohati nii valus, et ei saanud silma lahtigi. Minul ei andnud süda rahu ja helistasin ka TÜ Silmakliiniku valvearstile ja rääkisin oma loo ära ja ütles, et kui mul tõesti peale 5-päevast ravi olukord ei parane, et siis läheksin end silmaarstile näitama.
Usute või mitte, aga see praegune olukord on valusam kui see ilma kohaliku tuimestuseta silmaop, mida mulle hakati kunagi aastaid tagasi tegema. Been there, done that!
Kui mu silm ise kogu aeg automaatselt ei piserdaks, siis ma vist nutaksin selle valu peale, sest see on jõhkralt valus, niuks. Kuid tore on see, et Joosep suudab mind ka sellistes olukordades naerutada...
Nimelt eile, kui hakkas poodi minema, siis vaatas ukse pealt tagasi ja ütles tõsisel häälel: "Kai, ära muretse, Sa ei pea mulle silma pilgutama..." :D
PS. Eile, kui ma EMO tagaruumis kušetil pikali olin, siis ma sain üle mitmete aastate taas valgust näha. See oli nii äge! :D Arst süütas mu pea kohal oleva ülivõimsa lambi, et mu silma kontrollida ja siis kõik läks tavapärase musta vaatevälja asemel helevalgeks. Oli see vast hetk. Ma astusin suu kõrvuni sealt EMOst välja, aga seda ainult kuni selleni, mil tuimestus taas sääred tegi. :D
0 kommentaari:
Postita kommentaar