Käisin täna Maci pool, kuid ega ma niisama ei viitsiks sellise lora ilmaga end kodust välja vedada, aga kui antakse eesmärk ja põhjus, siis ajan endale kargud alla. Nimelt blogimaastikule üritab tulla uus, särav, potensiaalikas, enneolematu (või siiski mitte), noor ja loodetavasti ka andekas...ärge lakake aploteerimast...tervitagem üheskoos uut blogijat lendas-lind.blogspot.com ning kuna uus blogija omab bloggeris alles "vahtralehe" sertifikaati (loe: ei oska seal veel ringi toimetada), siis lahkete prouadena, nagu me Maciga oleme, aitasime noore blogija hädast välja. Pole tänu väärt! Tegelikult võib mind natukene ehk pidada selle uue blogi ristiemaks, sest mul on selline karvane tunne ja väike kahtlususs põues, et minu blogimine nakatas ka Lindat :D
Ahjaa, me toimetasime Linda blogis "Saame tuttavaks" tutvustusteksti ka veits, sest jube raske on ju oma suud kinni ja sõrmed taskus hoida, kui Sa näed, et lapseke kirjutab nõnda rumalat juttu :D
Tutvustustekstis mainib Linda oma klounifoobiat. Jep, Ta tõsimeeli kardab kloune ja sellepärast põleb Tal öösel magamistoas ka öölamp, et hirmus punase nina, roheliste lokkis juustega ja triibuliste kottis pükstega kloun, kelle lohvaka pintsaku taskus on kollane lilleõieke, ei tuleks Teda hirmutama. Mac muidugi tahtis kohe klouni pildi teksti juurde lisada, aga mina hea sõbrana keelasin selle ära, sest Linda ei julge muidu enam oma blogisse minna ja see ei aitaks mitte kuidagi uuele blogile kaasa. Kuid päris ilma klounita tekst ei jäänud, Mac tegi sõna "kloun" lingiks, millele klikkides satud klounide lehele. Eeldades, et kui inimene kardab paaniliselt kloune, siis ei lähe näppima sõna "kloun", eriti veel seda sõna, mis on tehtud lingiks, aga näe...inimesed taaskord suudavad mind üllatada.
Linda ütleb:
KAIII!!! MIKS TE SELLE LINGI PANITE SÕNA "kloun" ALLA???  Ma klikkisin sinna peale ja ma pidin ennast herneks ehmatama!!

Pardon, mu sõbrake! Ära kliki igat linki...eks elu õpetabki! ;P
Kui juba Linda blogi tuunisime, siis otsustasin, et uue aasta puhul võiksin enda blogisse ka natuke värskust lisada ja teades minu roosa ja lilla fetišit, siis sai uueks taustavärviks roosa triibuline desktop, pluss lillakad elemendid. Minu meelest nii ilus! Profiili pildi valisime ka...Minioni näol siis ja alguses vaatasime, et trussikutes Minion on päris äge, kuid Mac leidis, et see on liiga perversne minu jaoks ja ei lähe üldse minuga kokku. No eks ole, sest ega mina pole Mac. Lõpuks sain ma valida kahe Minioni pildi vahel...teenija riietuses ja roosa tolmutustriga Minion või siis seitsmest Minionist moodustatud süda (need pidid Maci sõnul olema väga minulikud). Ma valisin siis selle roosa tolmutustriga Minioni ja mitte sellepärast, et pildil oli midagi roosat, vaid kuna
a. ma olen ka väikestviisi koduperenaine;
b. mulle meeldib puhtus, kord ja koristamine;

Lisaks täiendasime ja muutsime ka minu "Saame tuttavaks" teksti. Vahepeal on nimelt meie kodu mõne lemmiklooma näol täienenud ja Mac leidis, et kui mul enne oli kirjas "Ma pole kunagi varem bloginud ja mul pole õrna aimugi, mida siia kirjutada...vist", siis see on täiesti aegunud info, kuna ma olen ikkagist juba ligi poolteist aastat aktiivselt bloginud. Ma ei tahtnud hästi selle väitega 100% nõustuda, sest tegelikult ma ei tea siiani väga hästi, et mida peaksin ja võiksin kirjutada. Ütlesin siis ka, et ma ei saa ju niisama pläusti blogisse kirjutada, mille peale jällegi Mac täiesti tuimalt ja ükskõiksel häälel ütles: "Saad ikka ju...selleks ju blogi ongi..."
"Pläusti ajamiseks?!" kordasin mina.
"Jep!" vastas Mac endiselt tuimalt, pilk suunatud minu blogile.
"No selge, eks ma edaspidi võtan selle siis arvesse."

Kui minu blogi värskenduskuur oli põhimõtteliselt valmis, siis avastas Mac, et oi näe, seda postitust polegi Ta lugenud ja oi näe, seda pole ka lugenud ning siis leidis eilse postituse, kus kirjutasin ülemõtlemisest ja ütles: "Ah, see oli see jura postitus..." No ma tänan, ma kirjutan oma murest ja siis tuleb sõber ja virutab lahtise käega släpi vastu nägu.
Kusjuures, kui eile Joosep nägi seda postituse pealkirja, siis tuli ja ütles: "Kallis, ära muretse, Sinul küll ülemõtlemisega probleeme pole." Mis tähendab Joosepi keeles täpsemalt siis seda, et mul pole üldse mõtlemisega probleemi ja et ma töötan emotsioonidega. Oh, nõnda palju ilusat ja positiivset tagasisidet pole ammu saanud, võtab lausa silma niiskeks :D

Linda, väike Õnneseen (hah, muig....seen...postituse lõpus saate aru miks ma ÕnneSEENE peale muigan), käis Prantsusmaal ja veetis seal oma aastavahetuse ja ka kogu ülejäänud koolivaheaja. Lucky bastard selline :D.
Aga kui korraks peatuda Lindal, Prantsusmaal ja tolle maa toidukultuuril, siis ma lihtsalt pean ära mainima, et Linda sõi seal konnakoibi ja austreid. Okei, konnakoibi ma ise suudaks veel proovida ja mõistan nende söömist (kuuldavasti pidid konnakoivad maitselt meenutama kanaliha või kana ja kala vahepealset asja), aga austrid!?! Milles on vaesed väikesed abitud austrid süüdi, et neid peab elusalt sööma? Pealegi on need ligased ju, mis maitseelamust sellest saada küll võiks?

Ma lisan siia mõned lõigud minu ja Linda kulinaaria teemalisest vestlusest(don’t be mad Linda):

Linda ütleb:
Kujuta ette et sa teed selle karbi lahti ja siis paned talle sidrunimahla peale ja ta liigutab, siis sa võtad ta sealt karbi seest lahti ja vaatad kuidas ta su kahvli peal on selline limane. Ja sa sööd ta lihtsalt ära, teades et ta oli elus :D
Kai ütleb:
Fuhfuhfuhfuhhh!:D Miks Sa mulle selliseid jubedusi räägid?!:D
Linda ütleb:
Sest nii see oli :D
Kai ütleb:
Ma näen pärast unes mingeid jubedusi...
Linda ütleb:
Ma tahan et sul tekiks sama kujutluspilt sellest :D

Minu kommentaar: Aitäh, tekkis küll reaalne kujutluspilt!

Kai ütleb:
Kuidas Sa suutsid? Kas Sul kahju ei hakanud nendest?
Linda ütleb:
Mul oli rõve :D Aga mõtlesin et proovin ära :D
Linda ütleb:
Söödan sulle ka kunagi ühe sisse :D
Kai ütleb:
Eiii, selle peale võid mürki võtta! Ma ei pane vabatahtlikult kunagi midagi elusat suhu:)
Linda ütleb:
Aga ta ei häälitse :D
Kai ütleb:
See veel puuduks.
Kai ütleb:
Tegelikult häälitseb, aga Te ei kuule Tema appikarjeid.
Linda ütleb:
Otse loomulikult :D
Kai ütleb:
Linda! Sa oled rõve!:D


Viimastel päevadel on meil kuidagi jutud toidule läinud ja näiteks Linda on üks nendest imelikest inimestest, kes seeni ei söö…saate aru?! Ei söö! Ning põhjus miks ei söö, ei ole mingisugune tavapärane põhjus nagu „öäk, mulle ei maitse“, vaid Linda ütleb, et seened on lihtsalt mõtetud, kuna need ei anna toiteväärtust. Selline väike praktiline inimene.

Lugege ja imestage.



















































Kuna ma lihtsalt ei usu, et seened mitte kui midagi ei sisalda ega anna inimesele kasulikke toitaineid, siis otsisin internetiavarustest väga hariva ja huvitava lugemise seente kohta, kus on juttu meie toidulaual olevatest seentest ja nende toiteväärtusest ning paljust muustki. Lugege ja nutke seenelaimajad :D



Lõpetuseks…eile lobisesin Pauskaga ja juttu tegin Minionidest. No teate kindlasti neid pisikesi kollaseid ubadele sarnanevaid tegelasi, kes jagavad humoorikaid ja andekaid ütlusi ja kuna mingi aeg Mac oma blogis ka jagas mõningasi Minioni tarkusi, siis otsustasin kõik lemparid salvestada ja soetada endale just nende Minioni tarkustega T-särgid, mis puudutavad otseselt mõnda minu iseloomujoont või vaadet olukorrale ja hetkel on väljavalituks osutunud järgmised tarkused / mõttekillud.




Eriline lemmik on see “How to talk to me when I´m in bad mood? … DON´T!” ja kõige-kõige minulikum on see “Laughing is the best medicine, but if You´re laughing for no reason, You may need medicine.”