Minu uued kingakesed
Hirmsasti tahaks muljetada eilsest Kiku juubelist, haha, see kõlab nagu ta oleks 70 saanud. Aga ei, tegelikult sai kõigest kolm kümpi vanaks.Aga vahet pole kui vanaks ta sai, sest mul pole nii või naa praegu mahti sellest peost kirjutada, kuna olen super unine. Koju jõudes kokkasin nimelt terve laarungi toitu valmis ning loomulikult läksin ma söömisega veits liiale ja tankisin end kurguauguni täis. Seega Kiku sünnipäevapeost tuleb võib-olla kunagi hiljem eraldi postitus, siis kui ma nii unine enam pole. Aga rõhk sõnal võib-olla.
Ma lihtsalt ei saa aru, kuhu viimasel ajal see aeg kaob. Mul on mingi miljon ootel olevat teemat, mis kannatlikult ootavad oma aega ja siis teine miljon kükitab mustandites, aga no mul lihtsalt EI ole aega. Ei ole aega, kui ma kraamin kodu, kokkan, väisan arste, juubeleid, jõusaali, poode, üritusi, kirjutan Delfisse kolumne ja suhtlen inimestega. Täna ma näiteks ostsin endale uued kingakesed. Mul polnud tegelikult üldse plaanis miskit endale soetada ja kui aus olla, siis mul jalatseid ka jagub, aga eile, kui Kiku juubelil olime, siis Joosep andis mulle korralduse paluda Maarjal mulle anda oma kingi katsuda. Esimese reaktsioonina ütlesin, et ma ei saa tema käest mitte kui midagi küsida, sest kui mulle juhtumisi peaks hakkama miski meeldima, mis tal seljas-jalas on, siis see tüüp ju koorib end kasvõi seal samas paljaks ja annab oma viimasedki aluspüksid jalast ära.
Näiteks viimane kord kohtusime Maarjaga septembris, kus oli järjekordsed sünnipäevapidustused käimas ja kui ma pool juhuslikult avastasin, et tal on lõheroosa pitskleit, siis ma rippusin pool õhtut tal kleidisaba küljes ja halasin, et kui ilus see kleit ikka on ja et kui ta peaks juhtumisi kunagi sellest ära tüdinema, siis teadku, et ma tahan seda kleiti endale!!!
No ja kui pidu lõpuks läbi sai ja me seltskonnaga trepikotta jõudsime, siis mis te arvate, mida Maarja tegi? Ta tõmbas end paljaks ja andis kleidi mulle. Ma küll üritasin viisakusest keelduda, aga ta ei leppinud eitava vastusega. Siis ma üritasin sealt trepikojast põgeneda, aga no teate, ega ma pimedana just eriti kaugele ei jõudnud. Ja nii me siis sealt trepist alla jooksime, mina ees põgenemas ning Maarja, aluspesu väel, kleit näpus, tihedalt minu kannul. Maja ees sai ta mu muidugi kätte ja tõmbas kleidi mulle selga. Aga ma nägin nagu mardisant selles välja, kuna see kleit oli mulle pisut suur. Igatahes, natuke on ohtlik oma vaimustust mingi rõiva osas üles näidata, kui see peaks juhtumisi Maarja seljas olema.
Kingad, mida Maarja Kiku sünnal kandis, hakkasid mulle kohe esimesest silmapilgust meeldima. No olgem ausad, Maarja tegi neile super reklaami kah. Ütles, et Itaalia reisi ajal läbis nende kingakestega 16 kilomeetrit ja jalad ei väsinud ära, ei tekkinud ville jne. Ühesõnaga ülimugavad ja soodsad. Ning kui ütlen soodsad, siis päriselt on ka seda, sest maksid kõigest 14.99 eurot. On ju soodne!? Täna hommikul, enne kui jooksime Pärnu bussile, siis võtsime nõuks ja lippasime Taskust läbi ja soetasime mulle ka CCC kauplusest need toredad kingakesed. Mina suskasin paelad kingakeste sisse, sest mulle ei meeldi kui need väljas lipendavad. Ja kuna ma ei tea, kas piltidelt on aru saada, siis igaks sajaks juhuks ütlen, et need on pööratud kunstnahast, sellised kergelt sametised.
Ma lihtsalt ei saa aru, kuhu viimasel ajal see aeg kaob. Mul on mingi miljon ootel olevat teemat, mis kannatlikult ootavad oma aega ja siis teine miljon kükitab mustandites, aga no mul lihtsalt EI ole aega. Ei ole aega, kui ma kraamin kodu, kokkan, väisan arste, juubeleid, jõusaali, poode, üritusi, kirjutan Delfisse kolumne ja suhtlen inimestega. Täna ma näiteks ostsin endale uued kingakesed. Mul polnud tegelikult üldse plaanis miskit endale soetada ja kui aus olla, siis mul jalatseid ka jagub, aga eile, kui Kiku juubelil olime, siis Joosep andis mulle korralduse paluda Maarjal mulle anda oma kingi katsuda. Esimese reaktsioonina ütlesin, et ma ei saa tema käest mitte kui midagi küsida, sest kui mulle juhtumisi peaks hakkama miski meeldima, mis tal seljas-jalas on, siis see tüüp ju koorib end kasvõi seal samas paljaks ja annab oma viimasedki aluspüksid jalast ära.
Näiteks viimane kord kohtusime Maarjaga septembris, kus oli järjekordsed sünnipäevapidustused käimas ja kui ma pool juhuslikult avastasin, et tal on lõheroosa pitskleit, siis ma rippusin pool õhtut tal kleidisaba küljes ja halasin, et kui ilus see kleit ikka on ja et kui ta peaks juhtumisi kunagi sellest ära tüdinema, siis teadku, et ma tahan seda kleiti endale!!!
No ja kui pidu lõpuks läbi sai ja me seltskonnaga trepikotta jõudsime, siis mis te arvate, mida Maarja tegi? Ta tõmbas end paljaks ja andis kleidi mulle. Ma küll üritasin viisakusest keelduda, aga ta ei leppinud eitava vastusega. Siis ma üritasin sealt trepikojast põgeneda, aga no teate, ega ma pimedana just eriti kaugele ei jõudnud. Ja nii me siis sealt trepist alla jooksime, mina ees põgenemas ning Maarja, aluspesu väel, kleit näpus, tihedalt minu kannul. Maja ees sai ta mu muidugi kätte ja tõmbas kleidi mulle selga. Aga ma nägin nagu mardisant selles välja, kuna see kleit oli mulle pisut suur. Igatahes, natuke on ohtlik oma vaimustust mingi rõiva osas üles näidata, kui see peaks juhtumisi Maarja seljas olema.
Kingad, mida Maarja Kiku sünnal kandis, hakkasid mulle kohe esimesest silmapilgust meeldima. No olgem ausad, Maarja tegi neile super reklaami kah. Ütles, et Itaalia reisi ajal läbis nende kingakestega 16 kilomeetrit ja jalad ei väsinud ära, ei tekkinud ville jne. Ühesõnaga ülimugavad ja soodsad. Ning kui ütlen soodsad, siis päriselt on ka seda, sest maksid kõigest 14.99 eurot. On ju soodne!? Täna hommikul, enne kui jooksime Pärnu bussile, siis võtsime nõuks ja lippasime Taskust läbi ja soetasime mulle ka CCC kauplusest need toredad kingakesed. Mina suskasin paelad kingakeste sisse, sest mulle ei meeldi kui need väljas lipendavad. Ja kuna ma ei tea, kas piltidelt on aru saada, siis igaks sajaks juhuks ütlen, et need on pööratud kunstnahast, sellised kergelt sametised.
