Khm, siin teile väike vahejuhtum minu piinlikust hetkest Pärnu Steffani õuealal, kus ma laupäeval end maailmanabaks mõtlesin. Nimelt otsustasime sõpradega minna välja einestama ja kuna me polnud juba mõnda aega külastanud Steffani Pizzarestorani, siis sinna me seltskonnaga suundusimegi. Steffani õuealale jõudes kutsuti meid kohe rõõmsalt väliköögi juurde, kus pakuti kuuma glöggi mandlilaastude ja rosinatega ning piparkooke. Meeleolu oli hästi positiivne ja ülev. Mina seisin koos Džännu ja Maaruga kõrvuti, kui äkki tuli meie juurde veel üks inimene. Mulle algselt tundus, et tegu on lihtsalt vanemaealise svipsis naisterahvaga, AGA mitte lihtsalt, vaid suisa turistiga, kes püüdis Maarule miskit selgeks teha, millest me kumbki loomulikult mitte essugi aru ei saanud. Lõpuks, kui too turist oma fotoaparaadi Maarule nina alla pistis ja nuppu klõbistas, sai Maaru aru, milles seisnes vaese turisti mure ja ütles rõõmsalt: "Haa, ta tahab, et ma pilti teeksin..." 

Aga kuna Maaru silmanägemine on ka veits sinna metsa poole, siis palusime glöggijagajal klõpsu ära teha. Minu võrratu enesekesksus, staarihakatise ülevoolavus ja egoism seisnes selles, et Mina, seistes seal- ühes käes glöggitops, teises käes juhtkoer ja kolmandast käest söötis Joosep mulle piparkooke sisse, teatasin mina: "Sättige mind paika!" (turist tahab ikkagist minuga pilti teha jne). Ma sain ainult viivuks seda staaritunnet tunda, sest sekundid hiljem selgus, et turist soovib hoopis väikese päkapikuga koos pilti teha, kes oli abiks piparkookide jagamisel ja võite kolm korda arvata, et MINA see päkapikk nüüd küll ei olnud :D

Kuna Joosep läks nädalavahetuseks kodust ära ja temast tekkinud tühimikku oli vaja mul kuidagi täita, siis kutsusin Lindakese külla, kellega koos sai vastu võetud otsus, et nüüd on küll viimane aeg jõuluehted kapi sügavustest välja otsida.

Riputasime siis köögiaknale valged led-tulukesed ja kaks päkapiku sussikest, mis ma reedel Kaubamajaka Juskist soetasin. Jep, meil käivad päkapikud ja nagu te võib-olla olete juba aru saanud, siis mind nagu eriti ei morjenda, kui keegi peab seda lapsikuks ja totakaks, sest tegelikult on see minu meelest hästi armas, kui saad kellegile päkapikuna rõõmu valmistada (ja kusjuures mina pole veel ühtegi inimest kohanud, kes päkapiku nodi saades oleks täiesti emotsioonitu ja tuim). Alumine suss pildil (loe: põhjapõdraga) on Joosepi suss, aga ülemine (loe: lumememmega) on külalistele mõeldud või siis vahest ka mulle, kui ma päkapikule meelde tulen või kui ma eriti hea laps olen :D

Magamistuppa panime ka kardinapuu külge rippuma väikesed valged südamekujulised tulekesed, mille sees põleb punane tuluke...või oli see nüüd vastupidi :D No fakt on igatahes see, et tulekesed on südamekujulised ja punase-valge comboga. Pilti kahjuks ei teinud, sest Linda tüdines suht kiiresti nende sättimisest ära (hmm, kuigi tema oli alguses see kõige-kõige entusiastlikum...umbes nii entusiastlik nagu tahaks kõikidele maja korteriakendele tuled riputada). Nii, aga et veel rohkem magamistuppa pühadehõngu tuua, siis panin kohe ka punase ja valgega voodipesu, nüüd matchivad sajaga.

Selle suure jõulutulede üles riputamise aktsiooniga tuli mulle peale nii suur jõulutuhin, et tahtsin suisa juba metsa marssida, et üks tore kuusk koju vedada, mida siis ehtima hakata. Aga metsa ma ei läinud sellepärast, et kuna need on meie kõige esimesed jõulud, meie kõige esimeses oma kodus, siis ma leidsin, et maru armas oleks ühiselt, kogu perega, minna lumisesse metsa kuusejahile (loe: mina, Joosep ja kaks labraatorit). Meie toome oma kuuse 20. detsembril  RMK metsaalalt ehk et netist valime asukoha välja, maksame ja lähme rõõmsalt oma puule järgi. Kes aga kohe üldse silma otsaski ei seedi puude maha raiumist ja rohelist plastmassist hiiglasliku pudelharja ka ei soovi toanurka üles riputada, siis on teie jaoks müügil ka potikuused, mis on minu meelest niii armsad ja toredad. 

Kuuseehetest rääkides, siis mul on ikka jõle nunnud kuuseehted. Kuna elutuba on meil malbe ja õrn sirelililla, siis jõulupuu tuleb samuti lilla, valge ja hõbedasega. Mul on inglid, kes mängivad viiulit, lillad ja valged kuulikesed, läbipaistvad jõulumunad, mille sees on lumine kuusepuu, siis läikivat ja matti hõbedast karrast ning loomulikult ei puudu valged tulukesed, mis annavad selle viimase vungi. Kui saame ükskord oma kuuse ära ehitud, siis teen ka pilti, et näeksite, kui uhke ja särav jõulupuu meil on.