Jep, nii ongi, mina hakkasin tänasest kannatamatult kevadet ootama.Kohe päris tõsiselt. Mul on selle kevadeootusega alati olnud sellised lood, et kui jõulud ja aastavahetus on läbi, kingitused jagatud ja raketid taevasse lastud, siis minugipoolest võiks juba 1. jaanuari hommikul muru tärkama ja sinililled õitsema hakata. Eriti nüüd, kus ma olen selle talve kohustusliku tegevusplaani ära täitnud ehk et kelgutamas ja suusatamas on käidud ja no mida talvelt veel tahta, eks. Aaa, no okei, lumeingleid ja lumememme pole teinud, aga kui see on ainus tingimus kevade tulekuks, siis ma võin homne päev majaesise memmesid täis ehitada.

Aga rääkides suusatamisest, siis see oli minu teine suuskamine pimedana ja kahtlemata esimesest korrast tpalju edukam. Eks seekordne suusatamine oli selles mõttes ka vähe ohutum, kuna erinevalt Kikust, polnud Joosep enamus ajast siruli maas, vaid jälgis kullipilgul kuhu ma suusatan. ja kuna mul endal on ka see võssi sõitmine, ninast ja peast vere lahmamine värskelt meeles, siis ma ise seisin ka oma turvalisuse eest valju kisendamisega, no et Joosep ei kaotaks valvsust. Põhilaused, mida ma mäele minnes ja mäest alla sõites röökisin olid: "Joosep, ma ei taha!", "Ma saan surma!", "Ma ei taha, ma ei taha mäest alla suusatada!". Viimast ei võtnud muidugi Joosep kuuldagi. Tema arvates olen ma peale 4m kõrgusest hüpekast alla hüppamist kartmatu terasnaine. Võib-olla isegi olen, aga sellisel juhul terasnaine, kes väriseb sisemiselt nagu haavaleheke.

Aga ma ütlen ausalt, et kui ma kirjutasin siin, et pimedana kelgutada on niii jube, siis unustage kogu eelnev jutt ära ja ma ütlen, et pimedana mäest alla suusatamine on miljon korda jubedam. Ma olen edaspidi iga kell valmis kelgutama, ärge ainult enam sundige mind mäest alla suusatama. Ainsad, kes kogu sellest möllust ja trallist rõõmu ja elevust tundsid, olid Joosep ja Janet. Mina tundsin ainult, et mul varsti ütlevad siseorganid suurest pingest üles. Janet oli eriti pöördes, kepsles ja kargas ringi ja kui ma siruli lendasin, siis tuli jorisedes ja urisedes mu rannet näkitsema ja sikutama. Kui ma lõpuks suusad jalast võtsin, siis ma hüppasin üles-alla ja ütlesin Joosepile, et nii mõnus on kahe jalaga maa peal olla ja mitte kuskile libiseda.

Olgugi, et mul oli vahepeal mäe peal selline tunne nagu mu süda annaks kohe saba ja silmamunad kukuvad suurest kisendamisest pealuust välja ja terve järgneva aasta adrenaliinidoos on mitmekordselt ületatud, siis tegelikult nüüd kodus olles on päris vahva ja hea tunne, et suuskamas käisime.


Joosep tegi mäe peal minust mõned klõpsud ka. Kvaliteet annab muidugi tugevasti soovida ja tagatipuks vaatan ma järjekordselt totaalselt mööda, aga mis seal ikka, selline ma kord olen. Alati lihtsalt ei õnnestu tabada kaamerat ja seekord unustas Joosep ise ka jälgida, et ma vaataksin õigesti, aga tühja kah. See ongi ju pimeda blogi, nii et pohlad.

Kõik on vist juba sellega kursis, et täna öösel kell 4 on üleminek talveajale. Mina isiklikult arvan, et selle kella edasi-tagasi kruttimise võiks ükskord ometigi ära lõpetada. Minule isiklikult mõjuks see küll hästi. Jääks ära see insuliiniga ja muude ravimitega mängimine. Lastel ja täiskasvanutel oleks teadlaste sõnul ka palju parem ja kvaliteetsem elu, kui me selle kella keeramisega ei ajaks oma bioloogilist kella segi. Pidavat tundlikematele inimestele maru palju stressi, unehäireid, peavalusid ja mida kõike veel põhjustama. Kuna ma sutikene Googeldasin ka seda teemat, et paremini end põhjustega kurssi viia, miks teised inimesed on selle vastu, siis selle pean ma küll ära märkima, et seda loomade segadusse ja hämmingusse sattumist mina küll ei usu. Täielik nonsens ju. Nagu what? Mis ajast loomad või loodus kella jälgivad? Nende kellaks on ja jääb päike. Loomi ei koti see meie välja mõeldud aeg, millest me nii kiivalt kinni hoiame ja seieritega ajamasinast jälgime.

Loodus on alati tiksunud omas rütmis ja inimene on hoopis see ajugeenius, kes mõtles välja sellise termini nagu "aeg". Mitte et aeg oleks halb, aeg on meie tänapäeva ühiskonnas ääretult oluline, sest kuidas muidu teaksime õigeks ajaks kohtumistele, kooli, tööle, poodi, bussi peale ja miljon teise kohta jõuda. Aeg on ühiskonna toimimiseks vajalik. Vanasti võisid naaberküla karjasega kokku leppida, et kohtume siis, kui päike kõrgel taevas lagipähe sirab ehk tänapäeva mõistes keskpäeval.  Aga täna meie ühiskonnas enam puhtalt päikese liikumise ja kuufaaside järgi kohtumisi kokku leppida ei ole võimalik. Või no on võimalik, aga pole praktiline. Seetõttu leian, et aeg ja kõiksugu kronomeetrid on meile vajalikud, kuid mitte selleks, et nendega pidevalt mängida. Lihtsalt selleks, et suvel oleks n-ö päev pikem ja talvel lühem, no see on absurd ju. Pegens küll, ega päev või öö ei muutu ausõna pikemaks või lühemaks selle kella kruttimisega. Jeesus Maria, sellest ei ole ju ometigi nii keeruline aru saada. Ma ei tea, äkki võtaks need koledad ja pimedad kuud ka ükskord ometigi ette. Jätaks kalendrist üldse välja, hüppame septembrist kohe aprilli, siis jääb see deprekat põhjustav periood inimestel vahele, eksole.

Nii et ma siiralt loodan, et need 70 Euroopa Parlamendi liiget
suudavad selle läbi suruda. Kui mitte, siis ma hakkan kahtlustama, et need, kelle tõttu jääb see kinnitamata, on lihtsalt kari masohhiste seal Brüsselis.
Mida teie arvate sellest kella keeramisest? Häirib, ei häiri või on täiesti poogen?