Draamaqueen

Ma arvan, et pole ühtegi suhet, kus poleks ühtegi sõnelust või tüli ja kui keegi väidab, et oi nemad saavad küll oma mehega võrratult hästi, suurepäraselt läbi, siis ma julgen kahelda. Mitte, et ma sooviksin, et kõigil läheks halvasti, aga inimesed on erinevad ja mingist pisikesest möödarääkimisest võib teinekord kerkida selline poleemika. Sest kujutage ette, kui üks räägib aiast ja teine aiaaugust, siis lihtsalt ei tule sellest midagi välja. Eneselegi märkamatult tekib kasvõi pisikenegi hõõrdumine või pinge. Meie kakleme küll Jossiga tihti igasugu väiksemate ja suuremate asjade üle, me oleme lihtsalt nii emotsionaalsed, kirglikud ja oma mõttemaailmaga.  Meie oleme Jossiga mõlemad parajad fruktid, aga erinevates asjades. Mind ajab eriliselt närvi, kui Joosep hakkab mingi pisikese asja kallal "jalga saagima". Ma saan juba ammu ilma aru, et milles oli probleem ja mis ei meeldinud, kuid eiii, räägib sellest pikalt ja laialt ning ma lähen närvi ära...kuni lõpuks ka solvun ja olen haavunud, et sellise pika ebameeldiva loengu mulle maha pidas. Lähen lõpuks demonstratiivselt magamistuppa ära, panen kõrvaklapid pähe ja kuulan kõige kurvemat lugu ever ning mossitan. Kui Joosep tuleb lepitust otsima, siis ma ei saa ju öelda, et olgu kallis, et oli mis oli ja juba unustatud...hell no. Ma tahan nüüd, et tunneks ka end kehvasti, et mu tuju rõõmsast sitaks keeras ja mulle nii pikalt ebameeldivat loengut pidas. Üleeile oli just selline olukord ja meie leppimine kestis ikka mitu tundi. Just nii kaua ma jaurasin...no olgem ausad Joss pidas ka mulle 10 minutit loengut ja paar tundi draamaqueeni mängida pole minu jaoks probleem. Ega ma seda terve aja teadlikult ei tee, ainult alguses, kuid mingil hetkel kaob mul enesevalitsus- ja kontroll ning siis ma jauran ja jauran. Näiteks üleeilse sõneluse ajal ma pakkisin oma koti kokku ja kui Joosep päris, et kuhu ma lähen, siis vastasin nipsakalt, et mis see Sinu asi on?! Kui Joss ütles, et Sa oled mu kallim, siis ma teatasin, et Sul pole seadusliku alust nõuda minult selgitust, et kuhu ja kelle juurde lähen, ma pole Su seaduslik abikaasa.
Ma isegi enam ei mäleta, et mismoodi see olukord lõpuks lahenes, kuid hiljem vaatasime koos rahulikult üksteise kaisus saadet ja natuke veel hiljem läksime jalutama...lausvihmaga. Mul oli lihtsalt suurest draamaqueenitamisest ja bichi mängimisest pea hakanud valutama...ega see pole kerge olemine, kui pole just loomupärane mõrd. Lõplikult ma sain oma pahameelest siis üle, kui Joosep jättis mu puu alla seisma, mina samal ajal mõtlesin, et kallistab mind, kuid saputas hoopiski suurte lehtedega puuoksa mu pea kohal, millelt tuli selline sahmakas vett mulle pähe nagu oleks keegi ämbriga valanud ja nii kolm korda järjest. No eks ma olin selle jahutusdušši ära teeninud ka :D