Käisin eile kohalikus veterinaarkliinikus, kuna viimasel ajal on Janet hakanud oma kõrvadega ülemäära palju laperdama ja kratsima. Eile oli kliinikus tavapärasest rohkem külalisi ja liiklust, aga kuna mul oli aeg kinni pandud, siis saime suhteliselt kiirelt löögile. Suundusin siis ühe väriseva labraatoriga arsti kabinetti, kus poobikul puhastati kõrvu ja manustati ravimit. No selline tavaline protseduur. Kuna Janet meeletult kardab arsti, siis kükitasin tema selja taga ja hoidsin teda paigal ja silitasin. Kui põhiline osa protseduurist oli läbi ja arst vaatas meile juba ravimit välja, tundsin mina, et midagi torgib mind vasakus püksisääres (kuskil reie tagaküljel). Kui päris täpne olla, siis mul olid tegelikult retukad jalas. Häda ei anna häbeneda ja hakkasin aga jalga rahulolevalt sügama, kui äkitselt tundsin sõrmede all mingisugust sodi, mis mul retuka ja reie vahel kükitas. Mõtlesin, et pegens küll, kust see sodi sinna nüüd nii äkitselt tekkida sai... Üritasin siis vaikselt ja märkamatult seda sodi läbi retukate susida ja mudida, et mureneks pudimaks või miskit. No, et ei torgiks mind nii palju. Ühtlasi palusin mõtteis kõrgemaid taevaseid jõude, et saaksin normaalselt koju kõndida, ilma, et keegi vahiks, mis asi mul seal püksis pungitab ja ilma, et see sodi kogu aeg torgiks mind. Teate ju küll, kui väärakas on olla, kui miski meeletult torgib või sügeleb ja te ei saa koheselt seda kratsida. Igatahes püüdsin mis ma püüdsin, aga ma ei suutnud seda sodi ignoreerida ja mõtlesingi, et ah tühja sellega, kükitan ju nagunii näoga arsti poole, kes nagunii parasjagu luges üldse ravimipakendilt kasutusjuhendit ja nii ma otsustasingi kähku retuka värvlikohast käe endale selja tagant püksi ajada ja sodi püksist välja noppida. Tegin seda suisa kaks korda, sest esimesel korral pudenes see saast kaheks ja nii pidin ka teist kordselt sellele järgi sukelduma. Nii lihtsasti laheneski minu mure. Olin nii uhke enda üle, et suutsin "delikaatselt" ja kiirelt probleemi lahendada, kuid hetk hiljem meenus mulle, et kliiniku ooteruumi ja arstikabineti vahele käib läbipaistev tõmmatav klaasuks ja just nimme see oli mulle seljataguseks olnud. Hetkeks tõmbusin näost kaameks, et oo, milline suurepärane delikaatsus, Kai! Lausa imetlusväärne! :D Aga ei, ma ei löönud verest välja, ma keerasin otsa ringi, kõndisin nagu õige naine muiste kabinetist välja ja olin sellise näoga, etbring it on või tehke järgi, kui julgete! :D
Kui Janeti tervislikust seisust rääkida, siis tegelikult on see tal üks iga suvine teema nende kõrvade ja varbavahedega, kuna atoopiline dermatiit lööb välja. Varasematel kordadel oleme saanud sügeluse hormoonidega paika ja mõnel korral on see kihelus ka täitsa ise imekombel taandunud. Ühesõnaga kõik oleneb välisteguritest: temperatuur, niiskus, stress, toit jmt. Kuid see aasta nii hästi ei läinud ja Janetil lõi dermatiit põletikuliseks ja suisa nii hullusti, et vasakus kõrvas on tänu põletikule tekkinud ka väikene haavand, mis omakorda muudab selle kõrva veel valulikumaks. Kuid hetkel on ravi peal ja kahe nädala pärast uus visiit.
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2016
(309)
-
▼
august
(24)
- Ufotaldriku kujuline köögivili ehk patisson, mille...
- Öö trepikojas
- Uued tuuled
- Juhtkoerte maavõistlus
- Vahest tahaks lihtsalt karjuda
- Pulmadest
- Nonii, hoidke alt veganemmed, varsti pistetakse te...
- TÄHELEPANU: vlog jääb ära, aga selle asemel tuleb ...
- Mõnusad kaeraküpsised
- Aromaatne päev
- Paar päeva peale õnnetust
- Väike mölapostitus
- No parem oleks, et need killud mulle rõhket õnne t...
- Jaaaa, palun-palun seemendage mind!
- Nädala ülevaade: festival, teatrikülastus, toidumü...
- Lauri Pedaja mõtteavaldus SOS-pillide kohta ja abo...
- 55 küsimust, mida keegi ei küsi
- Lähen Arvamusfestivalile
- Ei tasu igalpool endale käsi püksi ajada
- Me Before You
- Segadust kui palju
- Isiksuse lõhestumine või lihtsalt emotsionaalne in...
- Appi, mis ma selga panen
- Suure hädaga
-
▼
august
(24)
Haha, Kai, Sul ikka juhtub! :D
VastaKustutaPS: Janet on siin piltidel nii nukra näoga, et tahaks teist kohe kallistada. Loodan, et saab kõrvad kiirelt korda!
Jep, ise loodan ka, sest kurb vaadata ja kuulata, kuidas kogu aeg kratsib end, kuid ravim tõepoolest aitab, sest iga päevaga läheb aina paremaks :)
VastaKustutaJanet on jaa siin piltidel nii õnnetuke aga hea kuulda, et tal paremaks läheb! :) Tean kahjuks hästi kui jube vaevav võib atoopiline dermatiit olla.. mul sama diagnoos ja olen paaril korral maandunud ka haiglas tilgutite all. Aga mis ravi puudutab, siis Sa ilmselt tead, et hormonaalseid vahendeid võiks kasutada nii vähe kui võimalik? Igatahes, lihtsalt pean mainima, et viimane kord, kui mu nahk tõsiselt hullus seisus oli, siis avastasin, et ülihästi mõjub sheavõi (shea butter). Ja seda soovitatakse sama diagnoosiga koertele ka. Täiesti looduslik, põletikuvastane, leevendab sügelust, ärritust, aitab nahal taastuda jne. Minu nahaga tegi see tõesti imet ja aitas kiiresti aga rõhutan, et peab kindlasti olema rafineerimata kujul - ainult sellel on ravitoime.
VastaKustutaJep, püüame jah võimalikult väheste hormonaalsete ravimitega hakkama saada. Viimane kord saigi vist möödunud suve hakul antud, kuna siis oli ikka pääris hullusti. Kogu aja näris ja kratsis ja varbavahed olid juba kergelt veritsuseelses seisundis ja siis oli vaja kiiret rahustavat toimet. Seekordsel visiidil ütlesin kohe, et ei taha Janetile hormoone peale, et see on kõige viimases hädas.
VastaKustutaSheavõi? Wow, ma ei teadnudki! Kindlasti lähen soetan ühe potsiku siis endale ka ja mökerdan selle vaesekese käpakesed sellega kokku :)
Tänud! :)
Hahaha, küll sul alles ikka juhtub! :D :D
VastaKustuta