Ma olen siin korduvalt rääkinud Joosepi Coca-Cola lembusest ja et kui kõik maailma inimesed peaksid ühel ilusal päeval lõpetama Coca joomise, siis Joosep suudaks üksi ka oma tarbimisega antud ettevõtet ja tolle töötajaid ülal pidada. Hah, mulle just meenus, et kui selle aasta alguses ilmus Delfis minust minidok, siis seal oli üks klipp sellest mismoodi ma Cocapudeli endale korvi pistsin ja siis üks inimene võttis kohe kommentaariumis sõna, et vot selle Coca pärast tüdruk pime ongi- jooge veel seda solki. :D Coca sõltuvus on Joosepil endiselt alles, vahepeal pole midagi muutunud, mees pole haigeks jäänud.
Kui siin veel kõiksugu sõltuvustest rääkida, siis Jumal tänatud, et tal pole mängurluse, alko või tubaka sõltuvust, aga üks sõltuvus on tal siiski veel- jäätis.Tulin siin mõned päevad tagasi poest, kotis 15 pulgajäätist. Plaanisin 3-4 jäätist ise nädala jooksul ära süüa ja ülejäänud Joosepile anda. Mõtlesin veel, et ostan varuga, sest Joosepi jaoks on täiesti tavaline nähtus pista pintslisse järjest seitse mahlapulka ja kui oleks veel rohkem, siis sööks veel. No ja ma mõtlesingi, et teen siis mehele rõõmu ja ostangi kohe hulgim. Mhmh, hulgim jah, ma sain sealt ainult ühe jäätise. Järgmisel päeval tõi uue portsu jäätiseid ja eelmisest portsust mulle mõeldud jätsidele tõi ka asendused + uued, aga noh... Ma sain sealt jälle ainult ühe jäätise. Ma ei suuda selle mehega jäätist võidu süüa, õigemini ma ei jaksa nii palju jäätist koju osta, kui see eest ära sööb. Etem oleks juba poest see jäätisekapp koju tarida ja las siis sööb end oimetuks ja ehk jääb siis mõni jäts mulle ka. Mulle meeldib jäätist süüa, aga ma ei ole selline, kes sööb 10 jäätist korraga, heal juhul kaks, aga mitte rohkem. Mulle meeldib see teadmine, et külmikus on jäätis ja kui isu tuleb, siis on kohe käe pärast võtta, aga eii. Kui ma selle jutuga Joosepi juurde läksin, et ostku endale nii mitukümmend jäätist kui tahab, aga mulle ostku ka näiteks viis jätsi ja pangu eraldi. Jeesus küll, see sai hingamisraskused minu jutust. Küsis, et mismoodi ta saab sellise teadmisega rahulikult olla, kui külmikus on jäätis ja ta ei tohi seda süüa. No ja nüüd meil ongi olukord nii, et ta ei andnud mulle lubadust, et ta ei söö minu jäätiseid ära, mis on mulle spetsjom varutud, sest ta ei taha mulle katteta lubadusi jagada. Ma sain nii kurjaks, sest kui naine tahab jäätist, siis mul peab see olema. Jäätis pole ju miskine selline maiustus, mille saad pesusahtlisse ära peita ja kui isu tekib, siis koogid sahtli taganurgast välja. Kas Tallinna Külmhoone või mõni teine ettevõte, kes jäätiseid toodab, kas nende käest saab osta neid sügavkülmikuid koos sisuga või kust seda infot saada? Ma ostaks koju ühe sellise, siis on vähemalt mõni aeg hooletu ja saan ka mina rahus jäätist süüa...ja just siis, kui minul isu tuleb.

Kunagi ammu ütles Joosep mulle, et Tema öökapp on Tema territoorium (no ma mõistan, et see on evolutsiooniga kaasnev nähtus, et meessugupoolel peab olema oma mingisugune territoorium, kus asjad paiknevad Tema käe järgi jne. aga mulle kui naissugupoolele see sugugi ei meeldi, sest sellisel juhul ma ei saa ju igaltpoolt koristada, aga ma austasin Tema soovi ja jätsin öökapi rahule). Kuid paraku täna sattusin ma juhuse tahtel Tema öökappi katsuma, sest Joosep tuli poest ja ma tahtsin Talle Coca-Cola öökapile panna, või no ma vähemalt üritasin seda teha, aga väga hästi ei õnnestunud, sest seal oli lisaks lambile, äratuskellale ja raamatutele, ka veel lisaks mingisugused paberinutsakad, nutsus T-särk ja Jumal teab, mis veel!
Ma siis suundusin Joosepi juurde, endal kulm kortsus ja panin Talle käe õlale, mille peale Joosep küsis natukese pahural häälel:"Mis on?"
Mina konkreetsel häälel:"Mulle eii meeldi, kui Sinu öökapp ja muud kohad on segamini ja mul pole siis mitte mingit tahtmist koristada, kui..." Ta ei lasknud mul lõpetada ja võib-olla isegi targasti tegi, sest mul hakkas ketas vaikselt juba üle käima ja mu temperament hakkas koopast väljuma.
Joosep teatas, et Ta läheb koristab ära, kuigi Ta oli ilmselgelt häiritud, et tulin Talle seda ütlema ja kuna Ta oli häiritud, siis olin mina selle peale suti-suti pahur, aga istusin diivanile ja vaatasin telekat edasi. Ei läinud palju aega mööda, kui Joosep tuli ja ütles:"Ma koristasin ära ja Kallis, lepime ära! Ma ei taha, et oleksime sedasi..."
Mina:"No aga me ei olegi ju tülis!"
Joosep:"Ei ole jah, aga oleme nüüd rõõmsad edasi."
No tegime siis sõbraliku ja armsa kallistuse ning mina lisasin:"Aga vaata Joosep, suhtes on ju nii, et räägitakse teineteisele, et mis häirib, et siis saaks asju lahendada ja sellepärast ma tulingi ütlema, et mind nii kohutavalt häirib, kui Su asjad on laiali ja segamini." No ja siis vastas Joosep mulle:"Jah, just nii ja tead mind häirib, kui Sa ütled, mis Sind häirib."
Saime kõhutäie naerda ja päev oli jälle päästetud :)
Ma jätkan Joosepi lainel...
Nimelt viimasel ajal on meil pidevaks magustoiduks kissell kohupiimapastaga. Alguses tegin mina kisselli, sest mingist ajast oli üks siirup külmikus ja mõtlesin, et oleks vaja ära kasutada ja nii see ots lahti sai tehtudki. Igatahes nüüd sööme juba teist nädalat kisselli ja mitte seda sama, mida mina tegin, vaid oleme vahepeal ikka uusi ja värskeid portsjone valmistanud, aga kissell kisselliks. Mina, möödunud nädalal, ühel päeval, astusin kööki ja tundsin jala all mingisugust mügarikku, no tulen pealt ära ja leidsin maast mingisuguse imeliku jubina ja kuna ma ei suutnud tuvastada, et millega oli tegu, siis viskasin selle x-asja ära.
Läks paar päeva mööda ja jälle tundsin köögis olles, et jala all on mingisugune mügarik ja jälle leian samasuguse jubina. Seekord katsusin veel hoolikamalt kui esimene kord, et mis asi see küll olla võiks. Küll ma katsusin, mudisin ja isegi nuusutasin, hea on, et veel suhu ei pistnud, aga seegi kord ei suutnud ma tuvastada seda jubinat ja nii see lendaski taaskord prügikasti. Läksin järgmine päev kööki ja jälle see sama lugu kordub ning lisaks Joosepi koer, kes on super purudekorjaja ja purude mätsutaja, käis ka siis köögis ja leidis sealt koguaeg midagi ning köögist naastes mätsutas ja matsutas suud. Ma suutsin juba vahepeal mõelda, et koerad toovad käppadega õuest mingisuguseid taimeosi sisse vms, kui siis ühel helgel hetkel mul toimus peas mõtteplahvatus ja ma jagasin ära, et mida ma kõigil neil päevil sealt köögi põrandalt üles korjasin ja prügikasti viskasin...kohupiimapastapakendi need otsad, naksti lõikad kääridega otsa maha ja ongi olemas selline natuke kummaline asjake, mida pimesi kobada... Ma olin nii õnnelik, et sain lõpuks teada, et mis need on ja järgmisel päeval suundusin Joosepi juurde, et jälle teada anda, mis mind seekord häirib ja südant vaevab, sest olles nüüd teadlik, et Joosepit häirib see, kui ma ütlen Talle, mis mind häirib, siis ega ma ei saa ometigi Talle seda head meelt valmistada ja oma keelt hammaste taga hoida...icc! Ma loodan, et mind on kuulda võetud...
Aga ma võtsin nõuks, et kui ma siin aegajalt kirjutan natuke mõnest Joosepi krutskist, siis lisan ka mõne hea asja, mida teinud on, no seda ikka sellepärast, et hea ja halva kaalukausid püsiks enam-vähem tasakaalus. Näiteks täna pesi vannitoa ja WC põranda ära ja puhastas kõik neli vaipa käsitsi koerakarvadest puhtaks ning käsitsi sellepärast, et tolmuimejaga ei saa nii korralikult vaipu karvadest puhtaks. Eriti praegusel perioodil, kus meie kaks koonlast hargnevad ja ajavad oma talvekasukad maha, et suveks valmis olla.