Mõni aeg tagasi avaldas Triinu oma blogis postituse "Random facts about me - Läbi minu abikaasa silmade". Peale selle, et see oli armas ja huvitav lugemine, oli see minu meelest ka ülilahe idee. Kohe peale toda postituse lugemist läksin ma pikemalt mõtlemata Joosepit moosima, no et ma tahan ka enda isiklikku faktipostitust. Ta küll ei saanud aru, et milleks see vajalik on, aga ega mehed ei peagi kõiki naiste emotsiooni ajendil tekkinud soove mõistma - see poleks lihtsalt ajule kasulik. Nagu arvata võite, siis ega Joosep kohe ei hakanud arvuti taga klõbistama ja minust postitust kokku treima, mkm. Ma pidin ennast ja oma imelist soovikest ikka mitu korda meelde tuletama. Vahepeal kaotasin isegi juba viimsegi lootuse... Aga siis eile, täiesti lambist kirjutas selle valma ja siin see on! ;)

Kai ei oska anekdoote rääkida.
Kail on kodus ringiliikumisel ülilühikesed sammud, umbes 20 sentimeetri pikkused.
Kai plaksutab minu arvates päris imelikult.
Kui ma ümisen kasvõi kolm sekundit mingit viisijuppi, siis kolm sekundit hiljem hakkab Kai seda ümisema ja jääb palju kauemaks ümisema.
Kui Kai midagi kobades otsib, siis katsub ta otsitava objekti ümbert kogu pinna ära ja siis hakkab hoopis teisest kohast edasi otsima.
Kail on mingi maakodufetiš, koguaeg kui sisekujundusest on juttu, siis käib alatasa „maakodu stiilis” läbi.
Kai ei tea, et praegu on köögilaual mandariinikoored, mis teda ilmselt üpriski närvi ajaksid (tegelt naerab kui seda loeb).
Kai on intellektuaalselt meie tutvumisest alates meeletu arengu läbi teinud ja jätkab seda ka edaspidi.
Kaile üldse ei meeldi, kui inimestel on pealiskaudne arvamus, mille kujundamiseks ei ole mõttetööga just eriti palju vaeva nähtud.
Kui Kai lobiseb telefoniga, siis ta võib mind kogu terve kõne aja silitada või paitada. Muul ajal ta eriti üle viie minuti ei viitsi seda teha.
Kaile meeldib kui ma teda järgi teen.
Kaile on lollid naljad tihti peale palju kordi järjest ka naljakad.
Kaile meeldib Liina Steini looming.
Kai hoolib väga endast nõrgematest.
Kail flipib hullult ära kui üks tilk burgerikastet läheb pükste peale.


Kai läks kunagi kooli vähemalt pool tundi enne tundide algust.
Kai koguaeg tüütab mind küsimusega „Millal Sa minu kohta rändom faktid ära kirjutad??”
Kunagi kui Kaiga talle uut arvutit valisime, siis ütles ta enda vanuse meesmüüja kohta „müüjaonu”.
Kai räägib ja naerab öösiti nii valjusti nagu siin kvartalis ei sooviks mitte keegi magada (sorrrry naabriproua)
Ükskord küsiti Kai käest hästi delikaatselt ja viisakalt: „Kui kaua, Kai, siis noh... eeem... niimoodi... niimoodi... nägemisega... siis niimoodi halvasti on olnud?” Kai vastas rõõmsalt ja justkui särades: „VIIS AASTAT!” hääästi peenel ja positiivsel häälel. Ma arvan, et umbes samasuguse häälega nagu siis kui keegi küsiks: „Mitu Stefani krevetisalatit Sa see kuu oled ära söönud?”
Kui Kai kaua naerab, siis hakkab ta alati lõpus köhima ja mõnikord aevastab ka sinna otsa veel.
Kail puudub igasugune ajataju. Tema öeldud aeg tuleb vähemalt kolmega korrutada, teinekord eksib ka suurusjärkudes.

Täna jõudiski lõpuks kätte see kauaoodatud rõõmupäev, mil Eston Kohver pääses tagasi kodumaale ehk Eestisse
, tagasi oma lähedaste- naise ja laste juurde. Kui lugesime Joosepiga seda rõõmusõnumit ja siseminister Hanno Pehkur kinnitas ka lõpuks Interpoli esmast uudisnupukest, siis hüppasin Joosepile kaksiraksi sülle ja kallistasime ja musitasime ning avasime vahuveini ja jõime Estoni terviseks. Tühjendasime päise päeva ajal terve vahuveini kahepeale ära ja see tõmbas meid paariks tunniks üpris pehmeks ning siis kerisime ära magama :D
Aga ei, rõõm on suur ja nii vägev, et mees on tagasi kodus ja saab taas üle aasta oma naise kaisus uinuda. Jipikajeii! :)

Mulle vist hakkab tavapäraseks saama, et blogimisvõistluse kuuteemal blogin viimasel päeval ja suhteliselt viimaste tundide jooksul. Kui kuu alguses anti uus teema, siis rõõmustasin, et ohoo, kui vahva teema, sest:
1. mulle meeldib väga teed juua;
2. kuulsate eestlaste seas on niivõrd värvikaid ja huvitavate elulugudega inimesi, et kindlasti leian mõne põneva inimese;

Jõudsasti lähenes siis selle aasta märtsikuu viimane päev ja hakkasid mõningased probleemsed kohad kuuteemas esile kerkima:
1. tõelised intellektid ja mulle huvi pakkuvad inimesed on enamus manala teed läinud (Lennart Georg Meri, Kaljo Kiisk, Eino Baskin, Edgar Valter jt);
2. aina enam hakkasin ma endalt küsima, et kas selle inimesega on mul millestki rääkida ka peale kümne tassi tee joomist...
Mõtlesin mis ma mõtlesin, kuid välja mõtlesin. Lubage esitleda minu teeõhtute ja miks mitte ka päevade jutu- ja teejoomingute kaaslast - Ita Forever. Kas Teie teadsite, et Ital on ka teine eesnimi? Mina tunnistan ausalt, et mina ei teadnud. Tema täisnimi on Ita Ilse Ever. Ita sündis 1. aprillil 1931 Paides (Järvamaal) ning krapsakal Ital ongi homme sünnibäev, mil proua tähistab oma 84-dat eluaasta täitumist. Alates aastast 1953 on Ita Eesti Draamateatri tunnustatud ja palavalt armastatud näitleja ja lisaks mitte ainult teatrinäitleja, vaid ka raadio ja televisiooni . Ma uurisin natuke Draamateatri kodulehte ja vaadates repertuaari, kus Ita on mänginud ja milles mängib ka tänasel päeval, siis tõesti müts maha. Vaadake ise!
Kui internetis natuke ringi surfata, siis leiab Eesti teatrilavade grand old lady kohta piisavalt palju informatsiooni, et saada korralik ülevaade etendustest, filmidest ja teleteatritest, kus on mänginud. Kuid kuna Itale ei meeldi meediaga suhelda ega intervjuusid anda, siis teatakse Tema isikliku elu kohta üpriski vähe. Ma mäletan, et mõned aastad tagasi oli nõus Ita natuke juttu vestma, kui ajakirjanik läks suure kollase tulbikimbuga Itale sünnipäeval ukse taha (kollased tulbid on nimelt Ita lemmikud).
Niisiis ma valisingi Ita Foreveri, sest oleks nii palju kuulda, küsida ja õppida teatrielu kohta. Sooviksin teada millised raskused ja rõõmud on Itat eluteel saatnud? Miks on just kollased tulbid Tema lemmik lilled? Millal hakkas igapäevaselt külmaveevanne võtma? Millised mälestused on Temal sõja-ja okupatsiooniajast? Mida peab elus kõige väärtuslikumaks? Milline oli Tema ema ja isa jmt.? Ma usun, et Itaga oleks ääretult huvitav vestelda mõnusal päikesepaistelisel terassil, mida ümbritseksid kollased tulbid, kõrvu paitaks linnulaul ja pead silitaks mahe tuuleke.
Palju õnne, jätkuvat tervist ja rõõmu igasse päeva, armas Ita Ever! :)

Ma olen teistes blogides kohanud sellist vahvat ja üpriski põnevat teemat nagu „50 fakti minu kohta“ ja mõtlesin endale väljakutse esitada. Minu meelest on see lahe faktiderodu, mis aitab natuke paremini inimest tundma õppida ja pilti luua. Kui alguses võiks mõelda, et no mis siin ikka nii keerulist olla saab, paned faktid kirja, midakõik ei tea ja voilaa. Siis tegelikkuses osutus see palju keerulisemaks, kuid andsin endast parima. Loodetavasti leiate midagi põnevat ja uut, mida varem minu kohta ei teadnud.


1. Lapsena kutsuti mind tagumikuni ulatuvate paksude juuste ja spiraallokikeste pärast „Saksa nukukeseks“. Paraku, kui läksin II-klassi, siis oli mul hirmus valu ja vaev, vanema õe eeskujul, lõigata juuksed lühikeseks. Kahjuks pole mul siiani jätkunud püsivat kannatust, et kasvatada sama pikad juuksed tagasi ja olgem ausad, ega enam pole juuksed ka nii paksud ja spiraallokikestest võin ainult und näha.

2. Minu kõige suurem lapsepõlve pahandus oli see, kui panime õega jõeäärse heinamaa põlema..

3. Ma ei söö pekki, oliive, tigusid, mugulsibulat ja muid ekstreemsusi (nt. rohutirtsud, prussakad, austrid). Kindlasti on veel vastikuid toite, mida ma ei söö, aga hetkel ei meenu.

4. Mul on olnud elus ainult üks luumurd. See õnnetu õnnetus juhtus eelmise aasta aprillikuus, kus minu luuots otsustas kildudeks lennata, kui ma Toomemäe trepist alla sadasin.

5. Minu pikim vees olemine on 4h järjest. Ilmselgelt armastan ma ülekõige vees supelda, mürada, möllata ja hullata.

6. Ma ei ole mitte kunagi suitsu proovinud, veel vähem suitsetanud.

7. Ma ei ole mitte kunagi ühtegi narkootilist ainet proovinud ega tarbinud.

8. Ma ei ole suuremat sorti sõpradele helistaja. Seetõttu on nii mõnigi sõprus kaotsi läinud. Kuid need, kes on püsima jäänud, teavad ja võtavad mind sellisena nagu ma olen – ehk et helistavad ise.

9. Ma olen poolvenelane ja sealt ka minu isiksusehäired. Olen lärmakas ja temperamentne kui venelane, kuid tagasihoidlik ja konservatiivne kui eestlane. Lisaks voolab minus ka tatarlase verd, kuna minu vanavanaema oli tatarlane.

10. Mulle on tehtud neli abielu ettepanekut, millest vastu olen võtnud ühe. Mul on selle lühikese elujooksul olnud mitmeid austajaid ja sealt siis ka need ettepanekud.

11. Ma olen mänginud strippokkerit ja mängu kaotanud.

12. Kui on valida, siis ma eelistan alati soolast magusale. Lisaks ma ei fänna kooke, torte, keekse, saiakesi.

13. Mulle meeldivad kollased ja roosad roosid ning lisaks armastan kevadlilli (eriti nartsisse). Kindlasti mitte kinkida mulle nelke!

14. Ma olen lühike. 158cm ja mul on tihtipeale raskusi asjade kättesaamisel – poes, kodus, külas, reisil. Ma pole kordagi veel leidnud endale pükse, mis ei oleks mulle liiga pikad, aga positiivne on see, et ma leian tihtipeale ka laste- ja noorte osakonnast endale riideid. Kui ma käin sõpradega väljas, siis on mind äärmiselt lihtne ära kaotada, sest ma kaon riiulite ja inimeste vahele ära.

15. Mul oli kunagi keele- ja nabaneet. Nabaneedi tegin ise ja keeleneedi lasin professionaalil teha. Tänaseks on mul alles jäänud ainult ninatäpp ja kahe kõrva peale kokku kolm kõrvaauku.

16. Ma olen suur unistaja. Ma unistan tõenäoliselt rohkem kui täiskasvanud inimesele normaalne oleks...

17. Kui ma saan päris oma kodu, siis ei tohi sealt puududa ilus ja korralik raamaturiiul, kus on kõik minu lemmik raamatud

.18. Ma ei taha, et kõik raamatud muutuksid digiraamatuteks. Kuigi ma enam ei saa lugeda tavalist paberkandjal olevat raamatut, siis mulle meeldib raamatu lõhn ja unistan, et ühel ilusal päeval saan ma õdusal õhtul, diivani nurgas, tassikese tee kõrvale lugeda mõnda head raamatut…või õues võrkkiiges lösutades lugeda mõnda eriti paeluvat krimkat.

19. Mulle ei meeldi ropendamine! Kuigi ma ise ropendan ka vahel harva, siis minu kõige esimene roppsõna tuli üle minu huulte 26. Aastaselt.

20. Ma ei ole kunagi naaberriigis Soomes käinud. Jep, mina olengi see viimane eestlane.

21. Minu jaoks on ääretult oluline numbrimaagia. Näiteks, kui peaksin ühel ilusal päeval abielluma, siis tahan kindlasti valida numbrikombinatsiooni, mis tähendab minu jaoks midagi erilist või on mingi seos sündmusega minevikust.

22. Ma ei häbene end näidata ilma meigita, kuid siiski eelistaksin kasutada silmapliiatsit. Kuid jällegi ilma nägija kontrollita, ma omatehtud meigiga ei riskiks koduuksest välja astuda.

23. Ma unistasin saada sisekujundajaks ja moekunstnikuks.

24. Mulle ei meeldi argumenteerimata kriitika. Arvan, et kui oled valmis kritiseerima, siis ole valmis pakkuma ka uut lahendust.


25. Mulle meeldib sarkasm, must huumor, enda üle naermine ja positiivsed inimesed.

26. Ma armastan naermist ja ma naeran vahest täiesti "lambi" asjade peale täiesti lambist. Kui ma parasjagu ei naera, siis peab selleks ikka olema vägagi mõjuv põhjus – surm.

27. Mulle on oluline teiste heaolu ja arvamus. See on lihtsalt vahest nii tüütu ja väsitav, kuid ma ei suuda teistmoodi olla.

28. Ma kardan kõrgust, kukkumist, ämblike, usse, maniakke, kolle ja kollaseid traktoreid.

29. Paljud arvavad ekslikult, et minu vaieldamatu lemmikvärv on beebiroosa- nad eksivad. Mu salaarmastus on lilla ja seepärast on mul ka: lilla magamistuba, lillad juuksed, lillad kindad, lilla jope, lilla nahkjakk, lilla koera kaelarihm, lilla pluus jpm.

30. Ma ei joo kohvi. Eelistan alati mõnd maitsvat teed, eriti taimeteesid.

31. Mulle meeldivad õudusfilmid. Kuid tundub, et need toidavad hästi minu fantaasiavilju ja tegelikult peaksin nende vaatamise lõpetama.

32. Mulle meeldib kaisus tududa.

33. Ma olen räme külmavares. Alles siis, kui kraadiklaas näitab toatemperatuuriks 24C, alles siis ma hakkan käiseid kergelt üles käärima.

34. Ma ei tee mitte mingit spetsiifilist trenni ja söön praktselt kõike, kuid sellegipoolest on mul hea figuur.

35. Mulle meeldib ilusa ilmaga sihitult jalutada, kuid mitte lõputult ja mitte nii kaua, et ma täiesti ära väsiksin, sest siis ma ei viitsi tagasi koju kõndida.

36. Mulle meeldivad sädelevad ja maitsekad ehted. Ei meeldi end ehetega ülekoormata, kuid samas päris ilma ehteta tunnen end poolikuna või paljana.

37. Mulle tohutult meeldib see aeg kevadel, kui tänavatele ilmuvad esimesed kuivad asfaldilaigud, vesi vuliseb ojakeses, linnud siristavad rõõmsalt ja puudel on väikesed lehepungad.

38. Kui ma ei saa positiivset tähelepanu, siis hakkan mossitama.

39. Ma olen sündinud 23. Septembril 1985 (loomaaasta: pühvel).Seetõttu olen ma sihikindel, põikpäine ja sitke. Neitsi ja Kaalude tähemärgi esindajana meeldib mulle puhtus ja korrektsus (loe: maitseainepurgid peavad olema asetatud ühele joonele ja sildid väljapoole, kui nii ei ole, siis ajab see mind närvi). Sõbrad peavad olema valmis ootama ja ootama ja ootama ja ootama, sest ma ei suuda alati kohe otsustada ja pean lõputult analüüsima.

40. Mulle meeldib tuba ringi mööbeldada. Minu meelest toob see elamisse värskust ja uut energiat.

41. Ma ei salli jooksmist, sest ma lihtsalt ei oska seda nautida. Ma olin kooliajal alati kõige kehvema ajaga 60 meetri jooksja, põen seda tänaseni. Kui bussipeatuses oleks buss ees ja mul oleks vaja 20 meetrit joosta, siis unustage ära – mina ei jookse. Lähen pigem järgmise bussiga.

42. Ma loen salaja horoskoope ja kui lubab miskit head, siis võtan plaani ja elan kindlas veendumuses, et nii ka läheb.

43. Olen spirituaalne kristlane. Usun Jumalasse, karmasse, mõttejõusse ja teistesse taolistesse asjadesse – Murphy seadustesse.

44. Kui olen rõõmus, kurb, vihane või valdab mind mingi muu enneolematu emotsioon, siis panen oma tunded ja mõtted luuleridadesse.

45. Nägemist hakkasin kaotama 2006 aasta sügisel ja nüüdseks olen täiesti pime, ei taju isegi valgust.

46. Ma olen tohutult suur loomasõber ja ühel päeval tahaksin midagi suurt loomade jaoks ära teha.

47. Ma ei salli inimesi, kes end haletsevad ja siis arvavad, et teised peaksid kuidagi teistmoodi neisse suhtuma. Näiteks, kui Sa ise nimetad ja pead end sandiks, siis täpselt sellisena Sa esitled end ka teistele ja miks peaksid inimesed siis kuidagi teistmoodi Sinusse suhtuma?!

48. Ma olen krooniline ja paratamatu hilineja. Kuid ma ei ole seda terve oma elu olnud, see hilinemine hakkas ilmnema ja süvenema koos nägemise kaotusega.

49. Mul on väga raske öelda „ei“ ja kui ma olen selle väeti „eikese“ välja öelnud, siis ma ei salli, kui seda hakatakse proovile panema.

50. Kui saaksite mind salaja piilukaamerast piiluda, siis leiaksite mind kodus tolmutustriga ringi tantsimas ja laulmas. Koristamise peab ju ise lõbusaks muutma.