Elamuskingitus - Villa Ammende + kingiloos
Maikuu kahel viimasel päeval resideerusime meie Joosepiga villa Ammendes. Nimelt Kingitus.ee andis mulle võimaluse valida nende lehelt ühe meelepärase elamuskingituse ja ma EI liialda, kui ütlen, et ma kammisin neid kingitusi ristipõiki, üles-alla läbi ja alles paar nädalat hiljem olin suuteline langetama selle raske otsuse, mida võtta ja mida jätta.
Minu valikute puhul mängisid suurt rolli minu pimedus, sest ilmselgelt ei saa ma valida endale elamuseks midagi, mis baseeruks ainult nägemismeelele või kus oleks tarvis kasutada funktsioneerivat silmapaari. Seega valikusse jäid absoluutselt kõik need, mis enamjaolt kaasasid kõiki teisi meeleelundeid:
Ühesõnaga, lõpuks hakkasin ikka aina enam sinna spaade- ja hotellipakettide poole piiluma. Ning kuna me pole Joosepiga vist kunagi üheski spaas või uhkes hotellis luksust nautimas käinud, siis tundus kuidagi viimane aeg see viga parandada. Pealegi, kuna aprillis oli meil ka 10. aastapäev, siis olime endiselt sellel "love is in the air" lainel ja nii osutuski valituks romantiline majutuspakett Ammende villas koos kellaviieteega.
Oeh, ma ei teagi kohe kust alustada, sest see aeg, mis me seal veetsime... see oli lihtsalt i-me-li-ne, alustades meie toast, milleks oli double deluxe tuba koos vanniga ja lõpetades imeliste hõrkude roogadega. Just see mida mu hing ihkas. Kui ma täiesti aus olen, siis kellaviietee ja vann olidki need mille põhjal ma oma lõppotsuse tegin. Esiteks olen ma suur teesõber ja teiseks - vann! See on see kui endal pole kodus vanni.
Meie vanniga deluxe tuba paiknes kärnerimajas, mis paiknes natuke peamajast eemal ja mulle väga-väga meeldis see lahendus. Esiteks oli kärnerimajas ainuke deluxe tuba, mis oli vanniga ja see oli mõnusalt privaatne ja rahulik. Nentisime Joosepiga mõlemad, et kui tuba asub kõrvalhoones, siis on selles suhtes ka rahulikum, et portjee ei pea kohe valveseisakusse end ajama, kui keegi uksest sisse astub ja nii tundsime ka meie end vabamalt ja muretumalt, kui jäime rannarajooni hilistundideks uudistama.
*Külmemal ajal ei pruugi see kärnerimaja variant olla just kõige etem, kui hommikul on tarvis minna peamajja einestama, aga soojal ajal igati sobiv.
Kui olime end sisse seadnud ja ma toa läbi kobanud, siis suundusime kellaviieteele, mis oli meile terrassile serveeritud ja ma poleks paremat asukohta osanud soovidagi, sest esiteks, selliste ilmadega oleks nagunii patt istuda siseruumis, aga mis kõige vahvam, terrassil olles avanes vaade Ammende imeilusale tammepuudega ümbritsetud aiale ja otse kuuldeulatuses vulises purskkaev, mis mõjus kuidagi nii rahustavalt.
Kui kellaviieteele suundusime ja ma esimest korda toast välja liikusin, siis astusin uljalt hooga vastu seina. Ei, mitte vabatahtlikult. Ma lihtsalt unustasin selle pisikese detaili ära, et meie tuba paiknes kitsukese koridori lõpus ja et enne parempöörde sooritamist tuleb umbes paar-kolm meetrit otse liikuda ja alles siis pöörata. Joosepile tuli minu selline otsus samuti nats ootamatult ja kui kokkupõrge seinaga oli ära toimunud, siis hakkasin naerma ja ütlesin, et aa, siit ei saa. Joosep ise seisis veel hotellitoa ukselävel, täpselt mu selja taga ja vastas hästi stoilisel häälel ja kergelt muiates: "Jah Kai... läbi seina tõesti ei saa... "
Kellaviietee oli mõnus aeg, kus sai Ammende aias rahus kaaslasega juttu vesta ja maitsvaid kihilisi võileibu ja magusaid hõrgutisi mekkida ning kõrvale juua rohelist teed. Ja ma pean ütlema, et mina, kes ma olen suur teegurmaan ja armastan rohelist teed, see oli läbi aegade best green tea ever, mis ma ealeski saanud olen. Ma ei tea, kas see oli mingi spets tee, mida polegi võimalik valesti doseerida ja valmistada või on Ammendes omaala teemeister.
Peale kellaviieteed otsustasime minna jalutama ja selles suhtes paikneb Ammende erakordselt kaunis ja imetabases kohas - kõik jääb jalutuskäigu kaugusele. Rannas tuiasime natuke muuli peal ringi, siis joonistasime liiva peale südameid, pikutasime liival ja musitasime ning siis ühel hetkel Joosep jäi mulle otsa vaatama ja lausus: "Näe Kai, loome meile praegu uusi ilusaid mälestusi!"
Oma pool tunnikest istusime niisama rannal, mina pistsin varbad sooja liiva sisse, lasin päikesel oma palet paitada, sulgesin silmad ja kuulasin merekohinat. Joosep samal ajal kirjeldas mismoodi luigepaarid mööda veepinda hoogu võtavad ja tiibadega vastu veepinda pladistavad, et õhku tõusta ning siis üle meie peade lennata.
Hilisõhtul, kui oma jalutuskäigult tagasi hotelli naasime, siis pikutasime niisama voodis, maiustasime trühvlite ja küpsistega, mis olid meile tervituseks tuppa toodud ja peale Naabrist Parem finaalsaadet läksime kuuma vanni.
Pärast tunnikest vannis ligunemist pugesin ma maailma pehmemate linadega voodisse ja teades mind, kes ma olen hädine külmavares, siis loomulikult ikka selle kõige paksema teki alla.
Kui Joosep otsustas ka lõpuks voodisse tulla, siis kukkus ohkima, et kus kohas ma olen. See on see, kui voodi on harjumatult hiiglaslik. Natuke virises selle üle ka, et selle paksu teki all, kuhu alla mina ronisin, ei saa ju normaalselt hingata ja et hakkab palav ja muu seesugune rist ja viletsus, aga noo ma ei tea, öösel hoidis mind küll igatahes kaisus ja seda täitsa vabatahtlikult. Ja hommikul ärgates oli ka täitsa elusa inimese moodi - rõõsa ja roosa.
Eks meil oli toas ka õhksoojuspump, mida saime vastavalt vajadusele ja soovile kruttida. Kui pärastlõunasel ajal saabusime, siis oli äärmiselt nauditav astuda jahedasse tuppa. Ma peaaegu et oleks suurest õnnest meie portjeele kaela langenud ja tänanud neid selle jaheduse eest. Sest mul oli retseptsiooni jõudes tõesti mega palav ja hoolimata sellest, et kandsin sel päeval pitsilist suvekleiti, lahmas higi ikka korralikult. Nii et see jahe tuba oli sel momendil nagu taevaõnnistus.
Hommikusöögi a la carte oli kogemus omaette - eripärane ja imemaitsev. Ma polegi vist kunagi varem nii maitsvat hommikusööki kuskil saanud... no vaadake ise seda ainulaadset valikut!
Mis ma siis kokkuvõtteks oskan öelda... suurepärane majutus ja teenindus, puhtus, rõõmsatujuline ja abivalmis personal, vaikus, voodi super mõnus, privaatne hommikusöök jne. Meie jäime rahule ja julgeme soojalt soovitada ka teistele! :)
Kui Sina tahad ka endale või oma kaaslasele meelepärase elamuskingituse võita, siis mine kiika selle jaoks Kai pimeduses kobamas Facebooki lehele, seal on loos täitsa üleval ja osa võtmine kergemast kergem. 50€ väärtuses vautšeri loosin välja juba sel laupäeval!
NB! Mõtlesin, et jagan ka infot Kingitus.ee käimasoleva kampaania kohta. Tegu on siis Suve Parima Elamuse kampaaniaga, kus iga nädal loositakse välja 30€ väärtuses kinkekaart ja 13. augustil ka peaauhind: võimalus minna nelja sõbraga nautima just seda elamust, mis saab Suve Parima Elamuse tiitli. Osaleda võivad kõik! Kampaania veebilehe leiad SIIT!
*Postitus sündis koostöös Elamuskingitus - kingi elamusi! Kingitus.ee
Minu valikute puhul mängisid suurt rolli minu pimedus, sest ilmselgelt ei saa ma valida endale elamuseks midagi, mis baseeruks ainult nägemismeelele või kus oleks tarvis kasutada funktsioneerivat silmapaari. Seega valikusse jäid absoluutselt kõik need, mis enamjaolt kaasasid kõiki teisi meeleelundeid:
- Näiteks võimsate sportautodega sõitmine. Sest ega 245 hobujõulise sportauto juhtimiseks pole ometigi nägemist tarvis. Meil on ju liikluses teisigi "all mighty" tegelasi, kes arvavad, et händlivad liikluses toimuva kolmanda silma abil ära. Ei, nali naljaks, tegelt ma oleks Joosepi rooli taha kupatanud ja ise oleksin neid luksuslikke iludusi silitanud ja tunnetanud mismoodi ma istmesse vajun, kui Ferrari ja Lamborghini kohalt minema tuiskavad ja mis tunne on, kui näiteks Lamborghini kiirendab nullist 100ni.
- Samuti oli mul valikus ka 50 Halli Varjundi hotellituba. Filmi pole ma näinud, raamatut pole lugenud, aga mulle kohutavalt meeldis selle elamuskingituse lisainfo, mis erutas meeli ja pani nats itsitama.
- Sõelale jäi ka räätsadega Tolkuse rabamatk koos piknikuga. Tundus selline omamoodi romantiline ja lahe ennastületav retk, aga kuna mais oli mul mingi kohutav kurnatus kallal, siis polnud mul eriti usku enda füüsilisse vormi. Ma olin tõesti nagu vanamutt, kes ei suutnud normaalselt eladagi, ilma, et iga hingetõmme poleks väsitanud ja uniseks teinud. Seega ma kujutasin elavalt ette, milline see imeline rabamatk võiks reaalsuses välja näha: mina kuskil taimestikus tagumik uppis ukerdamas, räätsad jäävad tagasihoidlikud miljon korda puujuurte ja -jändrike taha kinni, sest ma ei jaksa oma pakuraskusteks muutunud jäsemeid piisavalt kõrgele tõsta, higistan nagu hobune, põdrakärbsed söövad mind elusana, puhin ja ähin ja lõpuks on mu ärrituvuse level võrdne keskmise kirvemõrtsuka omaga ja lõpuks ma anun Joosepit, et jätaks mu lihtsalt sohu surema, sest mina enam ei jaksa.
Ühesõnaga, lõpuks hakkasin ikka aina enam sinna spaade- ja hotellipakettide poole piiluma. Ning kuna me pole Joosepiga vist kunagi üheski spaas või uhkes hotellis luksust nautimas käinud, siis tundus kuidagi viimane aeg see viga parandada. Pealegi, kuna aprillis oli meil ka 10. aastapäev, siis olime endiselt sellel "love is in the air" lainel ja nii osutuski valituks romantiline majutuspakett Ammende villas koos kellaviieteega.
Oeh, ma ei teagi kohe kust alustada, sest see aeg, mis me seal veetsime... see oli lihtsalt i-me-li-ne, alustades meie toast, milleks oli double deluxe tuba koos vanniga ja lõpetades imeliste hõrkude roogadega. Just see mida mu hing ihkas. Kui ma täiesti aus olen, siis kellaviietee ja vann olidki need mille põhjal ma oma lõppotsuse tegin. Esiteks olen ma suur teesõber ja teiseks - vann! See on see kui endal pole kodus vanni.
Meie vanniga deluxe tuba paiknes kärnerimajas, mis paiknes natuke peamajast eemal ja mulle väga-väga meeldis see lahendus. Esiteks oli kärnerimajas ainuke deluxe tuba, mis oli vanniga ja see oli mõnusalt privaatne ja rahulik. Nentisime Joosepiga mõlemad, et kui tuba asub kõrvalhoones, siis on selles suhtes ka rahulikum, et portjee ei pea kohe valveseisakusse end ajama, kui keegi uksest sisse astub ja nii tundsime ka meie end vabamalt ja muretumalt, kui jäime rannarajooni hilistundideks uudistama.
(Foto: Kultuurimälestiste riiklik register)
*Külmemal ajal ei pruugi see kärnerimaja variant olla just kõige etem, kui hommikul on tarvis minna peamajja einestama, aga soojal ajal igati sobiv.
Kui olime end sisse seadnud ja ma toa läbi kobanud, siis suundusime kellaviieteele, mis oli meile terrassile serveeritud ja ma poleks paremat asukohta osanud soovidagi, sest esiteks, selliste ilmadega oleks nagunii patt istuda siseruumis, aga mis kõige vahvam, terrassil olles avanes vaade Ammende imeilusale tammepuudega ümbritsetud aiale ja otse kuuldeulatuses vulises purskkaev, mis mõjus kuidagi nii rahustavalt.
Kui kellaviieteele suundusime ja ma esimest korda toast välja liikusin, siis astusin uljalt hooga vastu seina. Ei, mitte vabatahtlikult. Ma lihtsalt unustasin selle pisikese detaili ära, et meie tuba paiknes kitsukese koridori lõpus ja et enne parempöörde sooritamist tuleb umbes paar-kolm meetrit otse liikuda ja alles siis pöörata. Joosepile tuli minu selline otsus samuti nats ootamatult ja kui kokkupõrge seinaga oli ära toimunud, siis hakkasin naerma ja ütlesin, et aa, siit ei saa. Joosep ise seisis veel hotellitoa ukselävel, täpselt mu selja taga ja vastas hästi stoilisel häälel ja kergelt muiates: "Jah Kai... läbi seina tõesti ei saa... "
Kellaviietee oli mõnus aeg, kus sai Ammende aias rahus kaaslasega juttu vesta ja maitsvaid kihilisi võileibu ja magusaid hõrgutisi mekkida ning kõrvale juua rohelist teed. Ja ma pean ütlema, et mina, kes ma olen suur teegurmaan ja armastan rohelist teed, see oli läbi aegade best green tea ever, mis ma ealeski saanud olen. Ma ei tea, kas see oli mingi spets tee, mida polegi võimalik valesti doseerida ja valmistada või on Ammendes omaala teemeister.
Peale kellaviieteed otsustasime minna jalutama ja selles suhtes paikneb Ammende erakordselt kaunis ja imetabases kohas - kõik jääb jalutuskäigu kaugusele. Rannas tuiasime natuke muuli peal ringi, siis joonistasime liiva peale südameid, pikutasime liival ja musitasime ning siis ühel hetkel Joosep jäi mulle otsa vaatama ja lausus: "Näe Kai, loome meile praegu uusi ilusaid mälestusi!"
Oma pool tunnikest istusime niisama rannal, mina pistsin varbad sooja liiva sisse, lasin päikesel oma palet paitada, sulgesin silmad ja kuulasin merekohinat. Joosep samal ajal kirjeldas mismoodi luigepaarid mööda veepinda hoogu võtavad ja tiibadega vastu veepinda pladistavad, et õhku tõusta ning siis üle meie peade lennata.
Hilisõhtul, kui oma jalutuskäigult tagasi hotelli naasime, siis pikutasime niisama voodis, maiustasime trühvlite ja küpsistega, mis olid meile tervituseks tuppa toodud ja peale Naabrist Parem finaalsaadet läksime kuuma vanni.
Pärast tunnikest vannis ligunemist pugesin ma maailma pehmemate linadega voodisse ja teades mind, kes ma olen hädine külmavares, siis loomulikult ikka selle kõige paksema teki alla.
Kui Joosep otsustas ka lõpuks voodisse tulla, siis kukkus ohkima, et kus kohas ma olen. See on see, kui voodi on harjumatult hiiglaslik. Natuke virises selle üle ka, et selle paksu teki all, kuhu alla mina ronisin, ei saa ju normaalselt hingata ja et hakkab palav ja muu seesugune rist ja viletsus, aga noo ma ei tea, öösel hoidis mind küll igatahes kaisus ja seda täitsa vabatahtlikult. Ja hommikul ärgates oli ka täitsa elusa inimese moodi - rõõsa ja roosa.
Eks meil oli toas ka õhksoojuspump, mida saime vastavalt vajadusele ja soovile kruttida. Kui pärastlõunasel ajal saabusime, siis oli äärmiselt nauditav astuda jahedasse tuppa. Ma peaaegu et oleks suurest õnnest meie portjeele kaela langenud ja tänanud neid selle jaheduse eest. Sest mul oli retseptsiooni jõudes tõesti mega palav ja hoolimata sellest, et kandsin sel päeval pitsilist suvekleiti, lahmas higi ikka korralikult. Nii et see jahe tuba oli sel momendil nagu taevaõnnistus.
Hommikusöögi a la carte oli kogemus omaette - eripärane ja imemaitsev. Ma polegi vist kunagi varem nii maitsvat hommikusööki kuskil saanud... no vaadake ise seda ainulaadset valikut!
Mis ma siis kokkuvõtteks oskan öelda... suurepärane majutus ja teenindus, puhtus, rõõmsatujuline ja abivalmis personal, vaikus, voodi super mõnus, privaatne hommikusöök jne. Meie jäime rahule ja julgeme soojalt soovitada ka teistele! :)
Kui Sina tahad ka endale või oma kaaslasele meelepärase elamuskingituse võita, siis mine kiika selle jaoks Kai pimeduses kobamas Facebooki lehele, seal on loos täitsa üleval ja osa võtmine kergemast kergem. 50€ väärtuses vautšeri loosin välja juba sel laupäeval!
NB! Mõtlesin, et jagan ka infot Kingitus.ee käimasoleva kampaania kohta. Tegu on siis Suve Parima Elamuse kampaaniaga, kus iga nädal loositakse välja 30€ väärtuses kinkekaart ja 13. augustil ka peaauhind: võimalus minna nelja sõbraga nautima just seda elamust, mis saab Suve Parima Elamuse tiitli. Osaleda võivad kõik! Kampaania veebilehe leiad SIIT!
*Postitus sündis koostöös Elamuskingitus - kingi elamusi! Kingitus.ee
