Täpselt nii! ;) Mõtlesin, et kuna mul on paar kindlat lugejat ja blogijälgijat ning võib-olla kellegi hinges põleb samuti suur soov minu fänniks hakata, siis võiks teie elu vähe lihtsamaks muuta. Selleks klikkige paremal üleval ääres (või kuskil seal) feisbuuki meeldib-nuppu või külastage otse minu FB lehte siin. Nii ei ole ohtu, et jääksite ilma minu piinlikest, veidratest, imelikest ja toredatest juhtumitest. Saate kohe esimeste seas teada, kui jälle kuskil trussikuid lehvitan, vastu posti jalutan või automaatuksi tänan, et too ikka nii viisakas "inimene" on või kui mu pihku jälle midagi ebasobilikku satub. Muidugist hakkan lisama feissbuuki Kai pimeduses kobamas lehele pilte ja niisama lühikesi repliike, kui mul tekib mõni hiilgav sähvatus või kui ma kuulen linnapildis taas mõnda humoorikat repliiki enda kohta (neid on päris palju), kuna inimesed arvavad, et ma ei kuule, kui nad sosistavad...häääästii vaikselt:"Selle tüdruku koer on pime..." :D Igatahes, kui ma meeldin teile, arvate, et ma olen tore (ou you are so  wrong:D), või ma ajan teie meelest lollust ja tahate vastu vaielda või niisama taga klatšida, siis vut-vut-vut, pressike like (aa, ma seda juba vist ütlesin :D)..

Muide, ma ütlen etteruttavalt, et järgmine nädal, kui mitte miski ja keegi ei riku plaani, siis saate lõpuks näha videot sellest, et mismoodi ma oma arvutit blogimiseks ja nende lugemiseks kasutan ja mis kõige oluliseim...te näete mind lives...it's a live, it's a live! :D

Ma mäletan oma nägija ajast päris palju vahvaid ja huvitavaid asju. Noo, et mis asi milline välja nägi ja kuidas kasutati. Kui koju toodi näiteks uus videomakk või uus telekalaud, siis olin mina see, kes esimeste hulgas luges instruktsioonid läbi, haaras kruvikeeraja pihku, jagasin poldid-seibid-tüüblid gruppidesse ja hakkasin putitama…mulle nagu täiega meeldis selline nokitsemine. Kuid tänapäeval tuleb akendest ja ustest nii palju uusi lahendusi ja edasiarendusi, et paratamatult ei jaksa kõigel silma peal hoida. Sellel on ju tegelikult väga lihtne põhjus. Esiteks kui käid sõbra, kaaslase või abistajaga poes, siis ei hakka too inimene ju kõike ja detailselt kirjeldama, kuid samas nägijad haaravad infot kohe kuhjaga ja seda läbi oma silmade. Teine põhjus või pigem variant on see, et uurime internetist, aga noo, kes see viitsiks terve päev istuda ja Googeldada ja eriti veel siis, kui isegi ei tea, et mida oleks vaja täpsemalt Googeldada.Minu meelest joppab ikka väga harva, kui täiesti juhuslikult koperdad netis mingi huvitava asja otsa, mis just konkreetselt Sind peaks huvitama. Aga vaatame asja positiivset külge…vähemalt ei teki meis seda meeletut ostuhullust (kuigi ma pole selles ka päris sada prossa kindel) :D Ja tegelikult on ikka veel õnneks asju ka olemas, millel on võimalik kätt pulsil hoida.. näiteks arengukäigus olevatel n-ö asjadel (mitte nendel täiesti uudsel vidinatel…voh vaadake leiutasime kanamuna koore kokkukleepija, see on imelihtne kõige pealt vajutage ekraanil siia,siis sinna ja kõige lõpuks tänna…voilaa…valmis vms). Kuid pimedana olen avastanud, et üks maailm hakkab minust ikka väga kaugele maha jääma – tehnika. Kohe päris tõsiselt! Mul pole enam seda lennult haaramist, a la vaatan peale ja juba laksab kohe ära ja saan aru, et mismoodi asi töötab. Eiii, ma olen kuskile kiviaega kinni jäänud :D Noo, ütlen otse välja, olen puhta loll kohe ja mõistus ei hakka enam peale. Ma säästan lugejaid ja ei hakka kõiksugu vidinatest loetelu tekitama, mille kasutamisest või funktsioonist on mul üsna hägune pilt. Kuid üks asi on mul siiski südamel ja suuuure küsimärgiga. Kuna kuulen sellest pmt söögi alla ja söögi peale, siis tekitab huvi, et mis prussakas see ashtag veel on? Ma ei tea isegi seda, et kas kirjapilt on mul õige. Mingi sildistamise asi või? Kas ma pean mingi programmi alla selleks sikutama, kuskile lahtrisse kirjutama ashtag ja oma kommentaari ja siis läheb mingi kindla soovitud teema alla? Kas ma saan läbi ashtagi ka teiste kommentaare lugeda? Kas ma olen oma küsimustega üldse õigel teel või panen täiega metsa poole? Saate aru, mida ma räägin või mida teada tahan? Noonii, ma lähen tohkendan ringij ja loodan, et tagasituleku ajaks on keegi mulle midagi arusaadavat kribanud koos kasutamisjuhendiga:D (kasutusjuhend on vajalik selleks, kuna lihtsast jutust ei pruugi ma aru saada, kuna põen ikkagist ju diabeeti ja kõigil diabeetikutel pidavat olema madalad kognitiivsed võimed).