Ma siin aasta alguses kirjutasin, et tellisin endale Soome Tervisetoodetest D-vitamiine. Kuna praktselt igalpool netis pasundati sellest, et Eesti kliimas elades on meie inimestel tohutu suur D-vitamiini vaegus, siis olin juba mõnda aega peas mõtet veeretanud hakata ka ise neid tarvitama. No ja siis nagu tellitult ühel päeval helistati mulle sealt Soome Tervisetoodete kontorist ja tehti väga hea diil (365 kapslit 29,90 euri eest). Ja mul pole tõesti mitte ainsatki halba sõna öelda, ei nende kapslite ega ka ettevõtte kohta. Nüüdseks olen neid juba neli kuud tarvitanud ja siiani väga korrektselt. Heal juhul ehk 5-7 päeva tuleb kokku, mil on jäänud D-vitamiini kapsel võtmata. No ja ega ma rohkem igapäevaselt mingeid muid vitamiine ei tarvitagi (kui v.a. C-vitamiin, mida ma külmetusviiruse ajal terve topsi nädalaga pintslisse pistsin ja näost kollaseks tõmbusin). Kuigi selle C-vitamiini kohta olen jällegi kuulnud, et seda tuleks hakata pigem manustama sügise lähenedes, enne kui kõik need tati- ja köhaviirused platsi jõuavad, et organism jõuaks piisaval hulgal omastada C-vitamiini. Mitte teha aga nii nagu mina seda tegin- nädalaga 100 vitamiini sisse, see pole kindlasti kõige õigem viis.

kui D-vitamiini juurde tagasi tulla, siis ma olin lugenud, et D-vitamiini omastab organism kõige paremini rasvaga. Ma muidugist enam ei mäleta mis rasvaga, aga vist oleks suurepäraselt sobinud ka oliiviõli. Peaasi, et tervislik. No ja jälle, ma siis vahepeal siin mõlgutasin mõtteid, et kas ma ikka saan toidust piisaval hulgal rasva, et D-vitamiini täisväärtuslikul kujul omastada ja äkki peaks mingeid lisa preparaate manustama hakkama. No nagu öeldakse, et näiteks rauda tuleks soovituslikult manustada koos magneesiumiga (mida ma vist ei tarvita koos magneesiumiga, kuna kasutan rauda üldse vedelal kujul).

Ja nagu võluväel või oleks õigem öelda, nagu mõttejõuväel, sest juba mõned päevad hiljem heliseb mul telefon ja teisel pool toru Soome Tervisetoodete müügitädi. Nagu teate, siis ma pole üldse vaimustuses, kui mulle kõiksugu müügitädid- ja onud helistavad ja hakkavad oma pahna mulle pähe määrima, sest ma ei oska "ei" öelda. Kuid seekord ma ei saanudki nii suurt hingetraumat, kui kuulsin, et teisel pool toru on müügiinimene, vaid ma rõõmustasin, sest mõtlesin, et ohoo, lõpuks ometi saan ma uhkusega ja valetamata öelda, et olen täisealine ja mul on juba Teie vitamiinid olemas. Nii ma siis plaanisingi teha, aga teisel pool toru olnud naisterahvas oli kärmem ja hakkas seletama: "Me oleme kursis, et kasutate Soome Tervisetoodete D-vitamiine..." Ma siis kohe kärmelt kinnitasin tema väidet, lootes, et siis saab kõnega kiiremini ühele poole, aga kus Sa sellega.

"Kas olete rahul antud tootega?"

"Jah, olen väga rahul ja tarvitan neid igapäevaselt."

"Seda on rõõm kuulda ja kuna Teie olete juba meie hea klient, siis see on ka põhjus miks Teile helistame..." Ühesõnaga jätkas see müügitädi oma juttu nii, et meil on Teile uus ja soodne pakkumine. "Kas olete kursis, mis on omega-3 rasvhape?"

Ma siis hakkasin paaniliselt peas mõtteid otsima, et õigesti vastata ja siis ütlesin: "Jah, ikka tean, omega-3 rasvhappeid omastame tavaliselt kalast ja munadest..."

"Just, väga õige! Kuna inimesed tavatoidust ei saa piisavas koguses omega-3 rasvhappeid kätte, siis on Soome Tervisetoodete..."

Ühesõnaga tädi seletas, et nende farmaatsia ettevõte on just täpselt õige päevase annuse ühte kapslisse lisanud ja omega-3 rasvhapet on tarvis just sellepärast, et see aitab paremini D-vitamiini organismil omastada. No ühesõnaga kogu see sama jutt, mida ma juba teadsin, aga ma lasin sellel tädil oma ilusat müügijuttu rääkida ja ise samal ajal mõtlesin, et kui ta selle kõik lõpetab, siis ütlen, et ma hetkel ei soovi tellida, võib-olla järgmisel või ülejärgmisel kuul vms. Aga ma ei tea, mis breakdown mu ajus toimus või mis oli selle müügitädi viimane lause, aga selle koha juures, kus oleks pidanud minu viisakas keeldumine tulema, teatas müügitädi: "Aga kontrollime siis Teie aadressi üle, et kas see on endiselt sama ja pakk saabub 2-nädala pärast ja seda täiesti tasuta..." Ma olin justkui puuga pähe saanud. Kontrollisime rõõmsalt koos aadressi ja kontaktandmed üle. Kinnitasin, et jah, saatke siis mulle need 240 omega-3 kapslit suurepärase kliendihinnaga 29,90€ ja nägemist, kõike head. Kõne sai läbi ja mul oli selline nägu peas, et mis just toimus?! Kas kuskil viiakse läbi "Oska öelda EI!" koolitusi? Mul oleks hädasti tarvis ühte sellist läbida. Eks ma püüan enda ostu nüüd õigustada sellega, et nüüd hakkan ma paremini omastama D-vitamiini ja ma ei peagi enam lusikaga endale oliiviõli sisse kühveldama. Aga paraku ei saa ma lahti mõttest, et kas nelja kuu pärast helistatakse mulle taas ja öeldakse, et me oleme kursis, et kasutate D-vitamiini ja et Te omastaksite paremini antud vitamiini, siis tarvitate lisaks ka omega-3 rasvhappe kapsleid, aga meil on Teile veel üks suurepärane pakkumine...nimelt, et omega-3 rasvhappekapsel saaks oma tööd teha 100%, siis soovitame Teil lisaks võtta...

Igatahes ma otsisin netist veidi lisainfi ja päris huvitava lugemise peale sattusin ja juba jõudsin isegi rõõmustada, et ma ikkagist tegin õige ostu, aga siis jõudsin lauseni "Võimalikult madal Omega-6 ja Omega-3 rasvhapete tasakaal on soovitatav nii Lääne ühiskonna kui ka arengumaade inimeste seas vähendamaks ülekaalukalt paljude krooniliste haiguste riski", mis pööras kõik mul peas nüüd pahupidi. Ma ei saa enam mitte midagi aru. Ma tellisin endale omega-3 rasvhapet, aga kas see sisaldab siis juba omega-6 rasvhapet ka ja mis tasakaal ja mis madal? Einoh, ju see peab ikka hea olema, ega muidu ei soovitata ja räägita selle olulisusest, aga jällegi, ma tahaksin kõigest aru saada, mida ma manustan ja mismoodi see toimib jne.

Täna hommikul käisin siis lõpuks vereanalüüse ka andmas ja no homme selgub kogu tõde minust, sest mul märgiti absoluutselt kõik võimalikud asjad ära (v.a. eesnäärmeproov), aga muidu kõik maksa, kõhunäärme, veresuhkru, vitamiinide ja isegi üldine vähinäitaja määrati ära. Eks homme saan teada, mis mul on ja mis mul pole.

Kõik minu korralikud blogilugejad teavad, et pidime Joosepiga oma kuuske minema tooma 20. detsembril

RMKa metsaalalt ja seda üheskoos oma väikese nunnu perekonnaga- meie ja kaks labraatorit. Saabus siis 20. detsember ja selgus, et me ei lähegi metsa kuuse järele, sest tol päeval oli üks teine oluline üritus, mis oli pool kraadi kangema prioriteetsusega ja seega sai kokku lepitud, et no toome selle kuuse 21 või 22. detsembril.

21. detsembril tuli meile külla Kiku, kes ma ei saagi nüüd päris hästi aru, käis soolaleival või jõulude puhul külas, aga see selleks. Kiku tõi meile kingiks voodipesu, USA temaatikaga, kingi üle andmisel ütles, et voodipesu sellepärast, kuna üks fännab USAt ja teisele meeldib magada, et siis 2 in 1. Esimesel päeval ei teinud me suurt midagi, sõime ja Kiku niisama käis ja klõpsis fotokaga meie korterist ja meist pilte. Õhtul vaatasime iga aastast kohustuslikku ja traditsioonilist filmi "Home Alone" ja kuna Kikul käisid neelud veini järgi, siis läksime ja uudistasime, et mis meil veinikapis peitub. Me pole Joosepiga suuremat sorti veinijoojad, aga kolimisega tuli meil suisa neli pudelit veini välja, mida oldi meile tähtpäevadeks kingitud. Esimesel õhtul jõime ühe valge veini ära. Kiku valis selle välja sellepärast, kuna see oli Itaalia vein ja kuidas saab üks Itaalia fänn üldse midagi muud validagi.

Järgmisel päeval käisime shoppamas ja ausalt öeldes ma enam ei mäletagi, et mitu korda me päeva jooksul toidupoe ja ehituspoe vahel käisime, aga igatahes rohkem kui korra. Kiku leidis meie ehituspoest valgeid süütetablette, mis ta silmad särama panid, kuna igaltpoolt mujalt on need müügilt ära kaotatud ja mingi pruun ökopask asemele toodud, mis ise ei põle ja veel vähem panevad teil ahjus puud põlema. Need pruunid süütetabletid pidavat olema sellised tabletid, et kõigepealt pead Sa ise neile tutvustama, et nad on süütetabletid ja et nende eesmärk on ahjus olevad puud põlema süüdata, siis tuleb sellele ökopasale eemalt tutvustada tikku, aga kuna see ökopask on nii tundlik, siis esimese topsi tikkude peale ta lihtsalt jonnib. Lõpuks, kui oled sussutanud ja sossutanud ja 18 rulli vetsupaberit (loe: Kiku sõnad) ahju visanud, siis läheb pool ökopaska põlema, aga mõni hetk hiljem on see kustunud. Ühesõnaga usun, et mõistate, kui suur rõõm oli Kikul, kui nägi oma valgeid ja kangeid ja rämeda keemiaga läbiimmutatud loodust kahjustavaid süütetablette.

Õhtul me veel sõime ja jõime ja jõime tõepoolest. Plaanis oli vaadata ka "Home Alone 2" ära, aga sellest me saime ainult max. 15 minutit vaadata, sest siis kiskus meil lõbusaks ja juttu jätkus kauemaks. Teisel õhtul võtsime juba teisegi valge veini ette ja siis päris õhtu lõpuks kookisime välja 20 promillise Portugali portveini, mis oli nii hea ja mis hakkas väääga pähe. Ma siinkohal ei hakka üldse kirjutamagi, et milliseks meie pidu läks, aga lühidalt võib öelda, et meil oli väike nudistide pidu. Hommikul oli meil väga halb olla, mina unistasin marineeritud kurkidest ja Kiku keefirist. Oleksime tahtnud hommikul magada ja pead parandada, aga seda luksust meile ei antud, kuna pidime Tartusse sõitma. Lootsime bussis sõba silmale saada, aga nagu Murphyle kohane, siis oli ta seegi kord kohal ja istus täpselt meie selja taga ja viilis pool teed oma küüsi.

Tartusse jõudes läksin ostsin ka emale kingituse ära (vitamiinid naistele 50+ ja D-vitamiinid). Kuna tegelikult me leppisime kokku, et me see aasta EI tee üksteisele kingitust, siis Joosep oli selle kokkuleppe vist unustanud ja nii ma pidin ka talle kingi sebima ja sellest sain ma kaks päeva enne jõule teada, et tal raisal on mulle kingitus. Kuna õnneks Joosep soovib omale vähemalt seitset Sangari triiksärki, siis ei hakanud ma väga oma pead millegi muuga vaevama ja suundusime Sangari poodi otsima. Selgus, et Tartu kesklinnas polegi ühtegi eraldi Sangari poodi. Kui me Kaubsist otsisime idiootide kombel Sangari poodi, siis mõtlesime kiigata sisse ka Baltmani ja siis Kiku küsis aasta 2015  küsimuse: "Vabandage, kas Teil Sangari triiksärke on?"

Mille peale vastas müüa meile sellisel häälel ja ilmel nagu me oleksime küsinud Selverist Maxima omatoodangut. "Eiiiii, me oleme Baltman!" (võib-olla oli selles eis veelrohkem iisid). Väga mark oli!

Lõpuks leidsime Kaubsist meesteosakonna kus müüdi kõikide teiste triiksärkide hulgas ka Sangari särke. Ma ei tea kas tookord oli asi Kiku otsimisvõimes (tavaliselt on see tal päris hea) või selles, et teenindus andis veidi soovida. Küsisime, et kus on Sangari triiksärgid ja meile näidati käega suund kätte (tegelikult oleks eeldanud, et müüja juhatab meid viisakalt õige kohani või tuleb appi, kui märkab, et me ei leia otsitud toodet,sest otsisime veel tükk aega käega näidatud suunal Sangari triiksärke). Lõpuks leidsime ja kui Kiku luges sellest valikust värvid ette, siis valisin erksama sinise ja läksime kassasse. Valisime suuruse 43 (kuigi ega see mulle eriti midagi ei öelnud). Joosep kunagi ütles mulle küll oma kaela ja rindkere ja muud mõõdud ja mõtlesin isegi need kuskile üles märkida, aga mõtlesin, et ah aega on ja noh nüüd oli siis see hetk käes ja aeg oli otsas. Müüja väitis, et suurus 43 on kahem eetristele meestele ja kuna seda ma tean raudpolt kindlalt, et minu Joosep ei ole kahemeetrine, siis suundusime tagasi särkide virna juurde ja otsisime väiksemat numbrit ja seekord me vaatasime siis pakendilt pikkust ja valisime siis triiksärgi pikkusele 185 kuni 190 cm. Müüja ootas meid kassas ja kui triiksärgiga (suurus 38) suundusime kassasse, siis uuris rõõmsalt, et no kas leidsime nüüd õige särgi. Ütlesin, et ma ei tea, aga ütlesin kui pikk on Joosep ja et tal on kael sutsu jämedam, kui keskmisel Eesti mehel, kuna on tegelenud tõstespordiga, mille peale müüja teatas, et see suurus sobib hästi küll ja kui tõesti ei peaks sobima, siis saab 2-nädala jooksul ümber vahetada.

Noh, jõululaupäeval andsin siis kingituse üle ja kui Joosep nägi pakendil suurust 38 ütles kohe, et see on talle väike. Ma hakkasin kohe seletama, et ei saa olla, sest ma konsulteerisin müüjaga ja see pidavat olema just paras jne. Noh, Joosep võttis särgi pakendist välja, pani selga ja ütles mulle: "No tule pane nööbid kinni, kui Sa suudad..."

Mnjah, mulle avanes selline pilt, et 8 sentimeetrit jäi nööpide ja nööbiaukude vahele vaba pinda ehk Joosepi paljast rinda. Ma olin nii tige, sest mis mõttes?! Noh, eks ma lähen ja vahetan siis särgi ümber ja lähen võtan ikka selle erksa sinise, mida ma algselt tahtsin. Ahjaa, müüja oli pakendile hinnasildi ka külge jätnud.

Eelmise nädala kolmapäeval paigaldati meie hubasesse koju Mitsubishi Electric Kirigamine õhksoojuspump. See peaks olema hetkel üks parimaid pumpasid Eesti ja vist Euroopa turul. Pump on varustatud human sensoriga (inimese tuvastamise sensoriga) ning plasma quad filtriga (puhastab õhku ringi lendavatest viirustest. Seadmel on kaheosaline õhusuunaja, mis aitab paremini soojust ruumis jaotada. Õhksoojuspumba saab seadistada +10 kütterežiimile ja see oli samuti üks oluline faktor meie jaoks, sest kui soovime näiteks keset südatalve minna paariks päevaks kodust ära, siis ei pea kartma, et tagasi tulles on meie kodu igluks muutunud.

Lisaks oli meie jaoks oluline energiakulu ja müratase (kopeerisin postituse alla ka tehnilised näidud, võib-olla kellegile pakub see huvi või keegi jagab matsu...mina igatahes mitte) ning kuna Joosep võttis üheksast erinevast kohast hinnapakkumisi ja küsis tohutult palju küsimusi, mille peale mina poleks vist ealeski tulnud, siis meie arvates saime ikka maru hea pumba. Meile käisid pumpa paigaldamas Eesti Kliima OÜ fantastilised töömehed, kes tegid lihtsalt superhead tööd. Kui meie alguses arvestasime, et raudselt peab hiljem siseruumis seintele mingisugust järelviimistlust tegema, siis tegelikkus on palju ilusam. Mehed tulid, laotasid parketile kaitsekatte peale ja kui üks mees puuris auku telliskivi seinast läbi, siis teine samal ajal hoidis võimsa tolmuimeja jorplit puuri lähedal, et kogu puurimisest tekkiv tolm ja sodi kohe masinasse imeda. Pärast korjasid kogu prahi ja muu pahna ka kokku, palju ei puudunud, et oleksid põrandaharja ka haaranud. Tõesti tegid kõike väga korralikult, seega jäi kodu ilus ja puhas. Töö oli kiire ja korralik ning tehti ka väike kohapealne koolitus. Nii et, kui kellegil on samuti käsil pumba soetamine, siis meie soovitame küll Eesti Kliimat. Kõik kokku läks maksma 1450 eurtsi, mis sisaldas pumbahinda, töötasu, paigalduseks mõeldud vidinaid, linnast väljasõitu jmt. Lisaks saime kaasa tasuta elektroonilise õhuniisutaja, mis hoiab õhuniiskuse elamises õigel tasemel...ma kujutan ette, et minu orhideed juba armastavad seda õhuniisutajat. See on selline ümmargune, mille sisse käib vesi. Aparaadil endal on mitu programmi ja kui parasjagu niisutab, siis põleb elektrisinine valgus ja ülevalt tuleb sellist valget auru välja. Pumba kohta nii palju, et see tõesti töötab mega vaikselt, isegi üllatavalt vaikselt. Peaks ütlema, et see õhuniisutaja on isegi lärmakam...või no tegelikult on hetkel vale kasutada siin sellist sõna nagu "lärm", aga trust me when I say it's realy quiet. Erinevate Kirigamine mudelite kohta saate tootetutvustusi lugeda siit. Siin siis teile vaatamiseks ka väike pilt meie pumbast.

See nädalavahetus käis Maria meil külas ja kui õhtul määris endale Elisabeth Ardeni kreemi näkku, siis möödaminnes mainis, et ta luges ühte nimekirja, kus oli väljatoodud erinevad ettevõtted, kes testivad oma tooteid ja toodete tooraineid loomade peal ning et üks nendest ettevõtetest on ka Elisabeth Arden (mida ta loomulikult kreemi ostes ei teadnud).  Ma ise ei ole padu loomakaitsja ega taimetoitlane, kuid siiski on teatud teemad inimeste jaoks mõnevõrra emotsionaalsemad ja südamelähedasemad- nii ka minu jaoks. Igapäevaelus ma ei käi poes nimekiri näpus toodetest, mida testitakse loomade peal, aga kui kuskilt loen või saan teada, et vot just see toode on testitud loomade peal, siis ega naljalt käsi seda toodet ostma ei kipu. Või, kui poeriiulis on kaks sama eesmärgiga toodet eri firmadelt ja ühel on "hüppava jänese" pilt olemas ja teisel mitte, siis väga suure tõenäosusega ostan ma selle ""hüppava jänkuga" toote, mis annab garantii, et see toode on testitud alternatiivvõtteid kasutades ehk mitte loomade peal (ma küll ei suutnud välja uurida, et mis need alternatiivsed variandid võiksid olla, aga ju need on ikka loomasõbralikumad). Lugesin siis seda pikka nimekirja ja minu ebameeldivaks üllatuseks oli seal päris mitmeid ettevõtteid, mille tooteid ka mina kasutan. Ma ei teagi kohe...ega ma seda infot teada saades kohe oma kappe, sahtleid ja kosmeetikakotti käte värinal tühjendama ei jooksnud, kuid edaspidi jälgin nüüd hoolikamalt, et milliseid tooteid ma korvi pistan. Praegused olemasolevad tooted kasutan ära, aga siis vaatab edasi tiba hoolikamalt. Kusjuures imelik on see, et kui EL seaduste kohaselt on loomade peal toodete testimine keelatud, siis mismoodi saavad need ettevõtted oma tooteid EL riikides müüa...? See jäi mulle sutsu arusaamatuks.

Aga siin siis teile väike loetelu ettevõtetest, mida võib leida ka Eesti turult: Aramis, Avon, Bobby Brown, Bounty, Donna Karan, Dove, Elisabeth Arden, Garnier, Giorgio Armani, Herbal Essence, Johnson & Johnson, Kleenex, Lipton, L'Oreal USA, Lux, Max Factor, Maybelline, Naturelle, Neutrogena, Pantene, Revlon, Sally Hansen, Sensodine, Signal, Tommy Hilfiger, Whoolite.

Kuna mina tõin ainult just need ettevõtted välja, mida kindlalt tean müüdavat Eestis, siis need ettevõtted, mida ma loetelus ära ei mainind, leiate siit. 

Aga andke teada, et Kuidas on teil lood selle toodete testimisega loomade peal...kas teil on suht suva ja ei pööra sellele erilist tähelepanu või jälgite taolisi märgistusi teadlikult või vähemalt üritate jälgida?

Just hetk tagasi käis mul ukse taga noor vene rahvusest kahekümnendates naisterahvas, kes tuli sellise jutuga, et ta teeb küsitlust.Ma põhimõtteliselt peaaegu alati suhtun neisse teatava skepsisega, aga selle tädiga tundus, et ta annab lihtsalt paberi ja kui olen materjaliga tutvunud, siis mingi aeg saadan lihtsalt kuskile oma arvamuse. Üldiselt mulle need ukselt uksele küsitlejad ja müüjad ei meeldi, veel vähem meeldib mul neid oma elamisse lasta. Igatahes jäin ma äraootavale seisukohale, et mis siis täpsemalt mureks on. Kuid kohe, kui tädi hakkas rääkima, siis selgus, et neil (ma ei tea kellel) on selle sügise uus lõhnakollektsioon väljas ja et mina ei pea mitte midagi muud tegema, kui vaid nuusutama...ei midagi keerulist ja ületamatut, eksole.

Ulatas mulle siis esimese paberlipiku, siis järgmise ja järgmise jnejne. Mulle ükski peale viimase ei meeldinud...selle viimase osas olin ka veits kahtleval seisukohal, aga mõtlesin, et ei hakka tädi kurvastama ja ütlema, et kuulge teie uus sügis lõhnakollektsioon on minu meelest puhas s*tt. Muidugi ta kiitis mu valiku heaks ja ütles, et see on kõige seksikam lõhn ning see maksab 25 eurtsi ja pluss saan ka tasuta meestelõhna kaasa. Ma olen tegelikult muidu hullult hea saak müüjatele, sest ma peaaegu alati ostan midagi, sest mul hakkab nendest kahju, aga seekord suutsin ma kainet mõistust säilitada. Terve aja ketras mul peas mõte, et meil on vaja osta talveks õhksoojuspump ja kui ma praegu peaks mingile mõttetule lõhnale kulutama 25 eurtsi, siis Joosep lööb mu mättasse :D

Igatahes ma üritasin siis tädist viisakalt lahti saada ja küsisin, et kas neil on koduleht, kust saaksin hiljem täpsemalt uurida nende lõhnade kohta.  Tädi sõnul  on neil koduleht täitsa olemas, aga see pakkumine kehtib AINULT täna. Ookeii, see muutus juba kahtlaseks, sest ta ei öelnud mulle isegi veebiaadressi ega andnud mitte mingit firma kontakti. Tahtis vaid veel mu mõlemat kätt, kuhu korraga lasi mõlemasse peopessa sush ja sush kahte erinevat lõhna ning vaatas mulle malbelt naeratades otsa ja uuris, et kuidas meeldib? No sorry, ei meeldi kohe üldse! Lõpuks teatasin, et mul pole kodus sularaha, aga loomulikult oli võimalik maksta ka ülekandega, aga sellele oli mul ka kohe vastus olemas...ütlesin, et saan alles järgmine kuu maksta. "Nojah," vastas too tädi eriti tülpinud häälel ja keeras otsa ringi. Jepidijee, lõpuks sai ta vist aru, et ma olen vaene rott, kellel pole raha neid "seksikaid" lõhnasid osta.

Fuh, nüüd ma ainult haisen rõvedalt, sest need kaks lõhna ei sobi üldse kokku...üks on enam-vähem,aga no see teine meenutab mulle konkreetselt kõige odavama vetsu õhupuhastussprei lõhna. Aga, kui nüüd järgi mõelda, siis mina olen küll kindel, et see oli petis, sest isegi, kui ma ei soovinud nende tänast pakkumist võtta, siis oleks võinud mulle, kui potensiaalsele tulevasele kliendile kontaktandmed jagada vms.

Aga rääkige, kas teie ostate sellistelt ukselt uksele müüjatelt tooteid või äkki on teil olnud mingeid halbu / tüütuid kogemusi nendega?