Lõpuspurt ja Janeti uus vana sõber

Mina ei tea, kas minu üleeilne postitus aitas Macil terveks saada või on siin midagi muud salapärast, aga täna tuli Mac koos oma elukaaslasega meile ukse taha ning tõid mulle väikse esmaabikoti, mis sisaldas järgmisi esemeid: Coldrex gripiteed, ACC köhapulbrit, üks pakk pabertaskurätikuid, Cappy Ice Fruit 1l, kraadiklaas, Joosepile 0,33l Coca-Cola ja kaart, mille peal oli lammas, kellel oli peal plaaster (no selline oli Joosepi sisukas kirjeldus kaardist). On täiesti võimalik, et seal kaardi peal oli veel midagi...
Ühtlasi on kraadiklaas esimene kingitus minu Soovidepuu check-listist. Jipikajeii!
PS. Kui esmaabikoti (loe: suuremat sorti paberkoti) tühjaks tõstsin ja toanurka seisma panin, siis läks Python seda kotti nuusutama. Küll Ta nuusutas seda väljast ja seest ja ühelt poolt ja teiselt poolt ning tundus, et see paberkott suutis Pythoni natukene segadusse ajada, sest Ellie lõhn on juures, aga Elliet ennast pole...kuidas saab see võimalik olla ja isegi peale mitmekordset kontrolli, jäi Ellie leidmata.
Suur-suur aitäh! See oli just see, mida vajasin, et oma lõpuspurt teha tervenemise suunas :)
Janet sai endale uue sõbra. Ta pole küll veel oma sõbraga kohtunud, aga sõbraks on labradoripoiss, kelle nimi on Eku (ma vähemasti eeldan, et tegemist on poisiga). Igatahes Eku omanikuga sain tuttavaks järgmiselt:
Facebookis, grupis nimega Eesti Koera Inimesed, oli üleval teema, et millist kuivtoitu Teie annate oma koerale ning ma võtsin seal sõna ning oma postituses märkisin ära, et minu labrador, kes on atoopik, sööb...ja siis võttis Eku perenaine minuga ühendust, kuna Tema Ekukesel on samuti diagnoositud atoopiline dermatiit. Vahetasime siis muljeid, soovitusi ja kogemusi, et kuidas haigust paremini kontrolli all hoida ja sealt areneski välja selline sõbralik suhtlus, mis viis teemani, et võiks lasta meie kutsadel vahest koos mängida.
Lisaks tuli välja, et Janet ja Eku on tegelikult juba varem koos mürgeldanud. Seda siis, kui Janet veel juhtkoerte koolis käis ja ametit õppis ja tarkusi omandas. Loomulikult ma alguses uurisin, et kuidas saab kindel olla, et just minu kollane labradoripreili oli see mängukaaslane, kellega Ekü mürgeldas, aga selle peale vastas Eku perenaine, et tolle koera nimi oli ka Janet ja et ega taoline koeranimi pole Eestis just väga levinud. Hihi, ma ei tea miks, aga see lause paitas mu kõrvu ja hinge ning Janeti nimi muutus mulle veelgi erilisemaks. On hea teada, et iga kolmanda nurga pealt, ei jaluta meile vastu veel üks Janet ja juhul kui peaks juhtuma, et jalutabki vastu labrador, kes on kollane, lokitava karvaga, roosa märja ninaga, ilmeka näoilmega, suurte vesiste silmadega, häbelik ja on samuti Janeti -nimeline, siis see lihtsalt pole minu armas ja kallis Janet, sest teist samasugust pole lihtsalt olemas!

Aga kokkuvõtteks võiks öelda, et järgmine nädal tuleb lausa vanade sõprade taaskohtumine. Mind ennast huvitab, et kas Eku on kollane labradoripoiss, sest preili Janetil pole veel ühtegi kollasest labradoripoisist sõpra.

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Terveks ma ennast ei tunnista, aga teadsin, et lähen apteeki ja ühendasin 2 asja :P Pealegi, olen ma peale viite päeva oluliselt inimloomam kui Sa pärast kümmet, sellepärast pidingi ju imerohtusid sheerima. PS. Kaardi ja ümbrike tekste ka ikka ette loeti? Hoiatused patsiendi infolehelt.. (noh, et tappev kraam :D)

    PSS. Eku on musta värvi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ravimiinfo loeti kenasti ette jah, aga kaardi osas jäid mõned küsimused õhku, aga küll ma jõuan Sinult veel detailset kirjeldust väljapressida ;)

      Ps. Kust tead, et Eku on musta värvi? Kas kuskilt internetist jõudsid juba teiste isiklikku ellu tungida, või siis kolmas variant (mida ma ise kahtlustan)...Eku on Eksu vend?
      Ps2. Ja kui Sa juba meil nii informeeritud ja tark oled, siis äkki oskad vastata küsimusele, et miks kollaseid labradoripoisse nii vähe on?

      Kustuta

Back
to top