Esmaklassiline närvihaige

Eile, kui ma blogis oma halava postituse postitatud sain, helistas paar tundi hiljem mulle Joosep, kes andis teada, et tuleb vist homme õhtul, see tähendab täna, koju. Tundsin end kohe veidi kõrvust tõstetuna ja olulisena. Kuid ainult almaš taevaisa teab, mis nende naiste mõistuses toimub, sest miskipärast oli mul tarvis lisada veidi putkivalt, et ega ta ometigi selle sama postituse pärast koju hakka tulema, sest mina ei tahaks, et kohusetundest või sunniviisiliselt midagi teeks. Praegu sellele lausele tagasi mõelda, siis no ausalt, tule mõistus koju! Tegelikult kohusetunne peaks just see olema, mis paarissuhtes võiks kindlasti eksisteerida. Ma pole kindel kas ma väljendan end päris arusaadavalt, aga lihtsalt, kui kohusetunnet kui sellist omavahelistes suhetes üldse poleks, siis poleks ka ju suhet kui sellist. Iga suhtega käib kaasas teatav vastutus ja kohustus. Üksteisega arvestatavas ja teineteist väärtustavas suhtes ei saa ju olla nii, et Sa oma teist poolt üldse ei hoia ega kaasa oma tegemistesse ja plaanidesse..a la otsustad lihtsalt ühel hommikul, et sõidad paariks nädalaks reisule. Või järgmisel kuul liisin auto. Või nagu täpselt meie praegune olukord, et mind lihtsalt jäeti puhkusest välja. Minu jaoks on need paarissuhte ühed oluliseimad talad- üksteisega arvestamine ja oma plaanidesse kaasamine või vähemalt kursis hoidmine. Seega ma ei saa üldse aru, kuidas ma sellise idiootsusega lagedale sain tulla, et ma ei tahaks, et seda kohustusest teeks. Kui nii olukorrale läheneda, siis ma ei pane väga Joosepile pahaks, kui ta alati ei saa päris hästi aru, mida ma tahan või soovin, sest  vahel ei saa ma isegi endast aru. Joosep igatahes kinnitas, et ei tule selle postituse pärast koju, vaid kuna natukene, nii linnunokatäie igatseb mind. Lendlesin juba suurest rõõmust ja heldimusest oma mõtetes ringi ja särasin, et meie matk saab siiski puhkusenädalal toimuma, kui äkki turgatas mulle pähe küsimus, et kas Aare tuleb ka meile (Joosepi kasuisa siis). No alguses veiderdas, et praegu ei saa vastata, kuna teeb trenni ja siis ta ei ole võimeline nii põhjalikult teemasse süübima. No okei, leppisime siis kokku, et arutame asja peale tema trenni. Suhtlesimegi siis hiljem, kus Joosep ütles, et ta pole veel kasuisaga arutanud päris täpselt seda meie pool olemist ja viibimist, kuid siis täiesti ootamatult mainis Joosep jutu sees, et no aga igatahes kolmapäevast algab jälle töö. Ma ei oska isegi kirjeldada, mida ma sel hetkel tundsin. See lause, et "kolmapäevast algab töö" tühistas minu jaoks Kogu selle igatsuse jutu ja põhjuse, et päriselt ka tuleb minu pärast koju. Minu mõistes tuleb ta koju ainult ja ainult töö pärast. No ja siis kütsingi end totaalselt üles, et puhkuse viimane päev on teisipäev, kasuisa tuleb ka meile ja mina ei saanud mitte ühtegi päeva tema puhkusest endale, mitte ainsamatki närust päeva.
Öösel vastu tänast magasin ka kogu selle jama pärast kohutavalt halvasti ja vähe sellest, et magasin halvasti, siis hommikul andis Janet ähkimise ja puhkimisega märku, et tal on hirmus kange ja kriitiline häda. Jooksin siis kärmelt, juuksed turris ja padi näos, preiliga välja, aga ainus häda, mis seda lammast vaevas, oli vajadus heina närida. No okei, võib-olla aastas korra või paar ärkad tõesti sellise kohutava heinamäletsemisisuga üles ja no mis seal ikka. Meil kõigil on selliseid hetki, kus tekib isu millegi järgi ja siis pead seda kohe saama aga oleks see siis piirdunud ainult heina närimisega... Selle asemel, et peale heina söömist kenasti ja tubli juhtkoerana meid tuppa viia, hakkas seal hoovi peal üks susserdamine pihta, sest ei tahtnud vist tuppa tulla. No igatahes see oli viimane piisk minu üle ääre ajavasse karikasse ja siis olin nii püha viha täis, et saatsin Joosepile sõnumi, kus ma teatasin, et ma ei soovi, et koju tuleks, kuna magasin halvasti ja hommik algas ka närviliselt ja minugi pärast tulgu kasvõi kolmapäeva hommikul, sest mul on kõrini olla ainult siis tema jaoks olemas, kui härral vaba aega tekib ja seda ka ainult siis, kui midagi muud paremat pole teha.
Alates sellest hetkest on kõik täna viltu vedanud ja nagu arvata võite siis pole ma eriti heas meeleolus. Absoluutselt kõik ajab närvi ja pahaseks. Ma suutsin isegi poes müüja peale pahandada. Ma küll ei tõmmelnud temaga, vaid elu eest hoidsin kõik enda sees, aga kui poest välja sain, siis pidi ema selle pasarahe ära kuulama, mis mulle hingele oli kogunenud. Meil lihtsalt poes uus müüja, kes ilmselgelt ei tea või ei saa minu näost aru, et ma olen pime, sest ma ei käi plakat kaelas "Olen pime" ringi ja no sisestasin PIN teise numbri valesti ja kui küsisin, et mida tegema pean, et vajutasin numbri valesti, siis müüja vaatas mulle lihtsalt nõutu näoga otsa. Küsisin siis veel korra, sest ma ei saanud sellest pudinast aru, mida pobises oma nina alla ja siis lihtsalt toksisingi oma vale PINi lõpuni, mille peale teatab müüja teadlikult: "Te sisestasite vale PIN-koodi!" Ou really! Ma tean seda ise ka, aga mis mul muud üle jäi, kui mulle ei suudeta normaalselt öelda, mida tegema või vajutama pean, et saaksin oma vea parandada. Kui teisel korral sain PINi õigesti sisestatud, siis teatas müüja rõõmsalt, et see on õige PIN. Uh, mul oli selline tunne, et ma võtan selle piimapaki ja virutan selle vastu seina puruks. Kõik väiksed mõttetud laused ja tegemised ajasid täna kohutavalt närvi. Näiteks enne, kui hakkasin nodi kotti laduma, siis ema ütles: "Kai, ära vetsupaberit kotti hakka panema..." Ei tead, ma just mõtlesingi, et panen 8 rullise vetsupaberi kotti ja ülejäänud kraami- piimad, kodujuustu, banaanid, virsikud, juust jms viskan endale kõik kaenla alla.  Siis ma veel küsisin näiteks, et kas kassa asub paremal, mille peale mulle vastati jah, kuid siis selgus tõsiasi, et hoopis vasakul. Ja see oli selline "jah" tüüpi vastus, mis näitab selgelt, et küsimusse ei süvenetud, vaid peaasi, et mingi vastus sai antud. Seekord oli see jah lihtsalt kassa, aga järgmisel korral võib see "jah" või "ei" olla elulise tähtsusega.
Ema, õde ja sõbrad pakuvad, et nad võivad minuga ise matkale, kinno, randa, või kohvikusse einestama minna jne ja kuigi see on tohutult armas neist, siis mul siiski ei ole sõpradega tegevuste osas puudust, sest sõbrad ja perekond on mul alati olemas ja kõrval. Ma tahan lihtsalt Joosepiga midagi koos- kahekesi teha. Ilma, et töö- ja argimured ja mõtted segaks, ilmanetiühenduseta paariks päevaks kuskile kaduda ja lihtsalt koos olla. Kas seda on tõesti nii palju palutud?! Ma võin ju aastaringselt ainult sõpradega väljas käia ja puhata, aga see ei asenda Joosepiga koosolemist ju. Ma ei saa ju seda linnukest märkida sõpradega koosoldud aja eest meie kvaliteetaja taha.
Igatahes tundub, et Joosep võttis minu täna hommikust sõnumit tõsiselt või siis ma olen oma närvitsemisega vaese mehe täitsa ära hirmutanud, sest koju ta pole siiani veel tulnud. Mina igatahes ostsin homseks toidukraami valmis ja sellise toidukraami, et taimetoitlasest kasuisa saaks ka meil einestada.

CONVERSATION

6 kommentaari:

  1. Ma seda taimetoitu küll poleks ostnud.

    VastaKustuta
  2. Hei nunnu !
    Varsti varsti jõuan mina juba Eestimaa pinnale ja kallistan sind nii kaua,et terveks aastaks oled paha tuju eest siis kaitstud :)

    VastaKustuta
  3. Sa oled nii armas ja tore! :)

    VastaKustuta
  4. Vahest mõni päev ongi selline, et tahaks kõikidele tappa anda. Aga minu mitte-väga-vana inimese kogemus ütleb, et sageli tuleb pärast sellist päeva mõni eriti hea, kus tahaks koguaeg särada. Ma usun, et see päev pole kaugel. :)

    VastaKustuta
  5. selle Janeti murusöömaajaga on mul selline versioon:
    Sõitsid kolm koersõpra ükskord Tartust Türi suunas. Autos oli üsna kitsas ja palav. Üks koersõber (no ütleme näiteks, et tema nimi võis olla EllieTheElephant)soovitas, et aga teeme sellist nägu ja häält, nagu kellelgi oleks vägavägaväga häda ja nad lubavad meid õue! Garanteeritud! Ma olen proovinud vahel kui igav on, ja see loll ei tee vahet ja viib jalutama ikka :)
    LaLalane ja Džännu kuulasid suu ammuli, ega uskunud. Jäigi tookord proovimata.
    Nüüd, mõni päev hiljem, hakkas Dzännu juurdlema, et kahtlane värk. EllieTheElephant on ise nii ausa näoga, miks ta siis mulle sellise loo kokku valetama peaks. Testiks äkki järgi, ega see halba ju ei tee.
    Mõeldud mõeldud. Edasine on juba teada :)

    VastaKustuta
  6. Kõik, edaspidiseks taotlen lähenemiskeeldu Sinu ulakale ilmsüütu näoga Elliekesekesele, pole mul tarvis kõiksugu uusi trikke Janetile. :D

    VastaKustuta

Back
to top