Ma pole suutnud ära otsustada, kas peaksin selle postituse algusesse mingit sorti hoiatuse ka lisama, et järgnev postitus sisaldab mingil määral intiimseid detaile (minu arvates not so much, aga inimesed ja nende tundlikusaste on ju niivõrd erinev).

No ühesõnaga – olge hoiatatud! 😀

Ahjaa, need, kes mingil arusaamatul põhjusel pole  esimest osa lugenud (miks ei ole, ah?!), siis tsekake SIIA! Saate ka natuke sotti, et mis toims.

Mind talutati opisaali jahedasse ooteruumi, kus esimese asjana kästi aluspüksid jalast eemaldada. „Misasja!? Ei mingit kohvi ega loomaaeda enne? Ma pole harjunud nii kiirete asjadekäiguga… „ püüdsin naljatledes pinevat õhkkonda enda jaoks veidikenegi leebemaks ja lõbusamaks muuta. Ok. Ei õnnestunud vist eriti hästi, sest sain üpris tõsise ei. Nojah, mis seal siis ikka. Tujurikkuja selline. Surusin oma kokku nässerdatud trussikud korvi andnud tädile pihku ja olin valmis liikuma opilauale.

Opisaali jõudes tajusin, et see on eelmisest ruumist veelgi jahedam. Keegi võiks radikad sisse lülitada, sest muidu ma lahkun siit munasarjapõletikuga-kopsupõletikuga, halvimal juhul nende mõlemiga. Kuigi ma pole sugugi kindel, et ainult jahedus oli see, mis tekitas mu nahale tibutagi ja pani imelikult tõmblema… ehk oli pisut ka närvidel oma roll kanda. Aga ega mul ei lastud pikalt seal selle üle juurelda, vaid kamandati otsejoones lauale siruli, kus ma üritasin viisakalt ja delikaatselt oma haiglaholstiga kubet katta. Nibin-nabin see ka õnnestus.

Peagi saabus ruumi ka kirurg, kes tervitas mind sõnadega, et teeme siis selle asja ära. Ma ei osanud miskit erilist selle peale kosta ja kuna nalja ma ka enam teha ei julenud, siis mõhhitasin niisama.

Esmalt alustati käesisevarrel paiknevast sünnimärgist. Kirurg desinfitseeris, siis tegi lokaalse tuimestussüsti, mis pidavat olema suti valus, aga ma ei tundnud midagi. Peale paari minuti möödumist lõigati sünnimärk koos naharibaga välja ja haav nõeluti nelja õmblusega kinni. Minu jaoks oli kummaline see, et kuigi opisaalis oli ka kaks õde, siis nemad ei tegelenud minuga kordagi. Ma miskipärast arvasin, või oleks õigem öelda lootsin, et nemad valmistavad minu kui patsiendi ette – desinfitseerivad, paigaldavad kattekile jms, aga reaalsuses tegi kirurg kõike ise.

Kõik sinnamaani oli täiesti tavaline ja ei midagi hirmsat, aga siis... kuna neil meditsiiniõdedel on ju ka see tark leheke, kus on kogu info patsiendi kohta kirjas, siis noorem õde, saades teada, et mingi intiimpiirkonna sünnimärgi eemaldus on algamas, hakkas agaralt kirurgile pakkuma mingisugust pukki. Ise polnud veel sünnimärki näinudki, aga muudkui pakkus iga minuti tagant oma pukki. Kirurg ütles, et oodaku natuke. Läks paar minutit mööda ja uuesti – kas ma toon puki? Aga nüüd? Lõpuks vanem õde nähvas, et kuule, rahune maha oma pukiga. Me enne vaatame, et kas üldse on tarvis mingit pukki..

Ma ei saanud üldse aru, et mis paganama pukist nad kogu aeg jahuvad. Aga see mismoodi nad selle lõpuks välja selgitasid, et kas läheb siis seda kurikuulsat staarpukki vaja või mitte... no need olid minu elu kõige piiiikemad minutid.

Lesisin ootusärevalt laual, seljas endiselt see "seksikas" haiglaholst, mis napilt ulatus poolde reide ja aluspüksid... no need olid ka kuskil, lihtsalt mitte jalas. Seejärel paluti mul keerata see pisikenegi riba riidetükikest, mis kattis sundsalt mu alakeha, üles kõhuni...

"Okeii, ära põe!" mõtlesin endamisi, kui ma seal nagu kaldale uhutud näkineid pikutasin, alakeha ihualasti. Aga ega asi ainult sellega ei piirdunud. Järgmiseks paluti mul parem jalalaba toetada vasaku jala põlve siseküljele ja painutada põlveosa väljapoole... no umbes nagu baleriinitantsija, aga lihtsalt selili.No ja nii ma seal olin, püksata, üks jalg välja painutatud ja siis noor meeskirurg koos meditsiiniõdedega jalutsis seismas ja otse hargivahele mulle vahtimas. Ütleme nii, et olen end märksa mugavamates olukordades leidnud.

*Ma lihtsalt faktide mõttes mainin, et mu sünnimärk polnud kuskil augus või auguserval või taevas teab kus iganes seal, vaid lihtsalt häbememoka välimisel piiril

Ma pikutasin seal opilaual ja mõtlesin, et no heakene küll, nägite ära mu suguaparatuuri, äkki olete inimesed ja viskate mulle räti jalge vahele ja katate mu nüüd sündsalt kinni ära. Ma arvan, et meil kõigil on nüüd päris klaar pilt sellest, kus mu sünnimärk paikneb. Oh, ja milline kergendus minust läbi vuhises, kui viimaks kirurg oma hellade kätega rätiku mulle jalgevahele asetas. Kohe palju parem hakkas. 

Ülejäänu läks kõik hästi ja ilma suuremate viperusteta. Kirurg muidugi uuris, kui mu mokka lõikus, et kas selle sünnimärgi eemaldus on mul esteetilistel kaalutlustel... ma olin nagu "eee, seda ka, aga eks mind segab ka", pobisesin ma kohmetult. Ise samal ajal mõtlesin, et tsii, palun nõelu mind lihtsalt kokku ja las ma tõmban ristirahva kombel aluspüksid jalga tagasi.

Kinni nõeludes soovis tohter järgmiseks teada, et kas ma soovin isesulavaid niite või neid, mida tuleb minna eemaldama. Ma olin jälle nagu eee, ma ei teagi. Kirurg muigas ja ütles, et sõltub, kas ma soovin veel korra end sellises olekus paljastada või mitte. Ma otsustasin, et tänan ei, mulle täitsa piisas sellestki korrast ja lasin isesulavad niidid panna. Nende miinus pidavat olema vaid see, et jääb veits suurem arm, aga no Joosep ütles, et seda armi pole nähagi. Alles siis, kui hakkad eraldi vaatama ja oskad otsida, siis on natuke näha, aga niisama peale vaadates pole miskit. Haha, praegu jäi selline mulje nagu ma silkaks kogu aeg kodus püksata ringi ja Joosep vahib mu mokkasid. 

Melanoomi tekke ohtu kirjeldab nn. ABCDE reeglistik.

Regulaarselt peaks sünnimärkide juures tähelepanu pöörama viiele kergesti jälgitavale asjaolule

A – ebakorrapärane kuju ehk asümmeetria  – sünnimärgi ühe poole kuju ei ole vastavuses teise poole kujuga (inglise keeles Asymmetry)

B –  serva ebakorrapärasus – sünnimärgi serv on sakiline, sälgustatud või ähmastunud (serv inglise keeles – Border)

C –  erinevad värvused ühes sünnimärgis (värvus inglise keeles – Colour)

D –  läbimõõt üle 5 mm (läbimõõt inglise keeles – Diameter)

E –  kasv – muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul (kasv inglise keeles – Enlargement)

Vähk on üle maailma surmapõhjuste seas esirinnas. Iga aasta sureb vähki ligi 8 miljonit inimest ning prognoositakse, et lähima 20–40 aasta jooksul vähidiagnooside ja -surmade arv kahekordistub. Ometigi on iga kolmas vähijuhtum ennetatav.