Hapukurgi hooaeg

Marika on nagu halb uni, kes peaaegu iga päev käib ja küsib, et noh millal Sa blogid? Millal-millal-millal?  Või siis ütleb:"Noh, Sa pole ikka veel bloginud!" ja see ei ole selline sõbralik ütlemine, vaid selline etteheitev...aga millest ma blogin, kui mul ausõna ei ole mitte kui millestki praegu kirjutada...täielik hapukurgikas on.
Sõitsin esmaspäeval emale külla, istun metsade vahel, valvan koeri ja puhkan närve. Vau, what the wonderful story! :D
Tänane päeva tippsündmus oli ainult see, kui suutsin ema kurdi koera õue ära kaotada. Väga kange tahtmine oli ukse peal karjuda:"Lucky-Lucky-Lucky!"
Aga mida ma karjun, kui Ta absoluutselt ei kuule, ainult ise jääksin lolli näoga vahtima. Õue ma ka ei kipu, sest hetkel toimub väljas suuremat sorti fassaadi uuendamine ja ümber maja on tellingud ning ei oleks ilus vaatepilt, kui ma sinna otsa koperdaksin...aga kindlasti maru naljakas ehitusmeestele.

Õnneks peale poole tunnist närveldamist, kui saatsin Janeti uuesti õue, siis jooksis Lucky rõõmsalt tuppa, sest äkki märkas, et oi näe, Sina ka siin...nii palju siis närvide puhkamisest metsade vahel.

Eile käis mul ukse taga näiteks lillekuller, kes tõi mulle suure kimbu gerberaid, mille Joosep mulle lasi üllatuseks saata. Oeh, ma armastan üllatusi! :)

Mul ausõna ei ole midagi kribada...võiks ju kirjutada sellest, et mida ma hakkan meisterdama "Anna edasi 2014" raames, aga siis rikuksin ju üllatuse ära…nii et, jääb ära. Tegelikult peaksin siia üles laadima oma acrojooga fotod, aga selleks oleks nägijat vaja ning rohkem nagu ei olegi. Ahjaa, lähiajal teen siis selle iPhone postituse ka ära, mida ma suure suuga Malluka kommentaariumis lubasin, või no otseselt kellegile ei lubanud, aga ma ise tahaksin kirjutada, sest mul on omast arust päris palju öelda ja arvamuse avaldamine on õnneks veel tasuta.

Oma tervisest võiks ka kirjutada, kuigi alguses mõtlesin, et ma ei hakka seda avalikult kirjutama, sest päris mitu nägemispuudega inimest käib ka siin lugemas ja siis tundus mulle see mõte alguses kuidagi vastumeelne, kui nad tagaselja arutaksid minu tervise üle.Samas nüüd mõtlen, et äkki kellegil on samamoodi jama selle tervisega ja siis saab ka lugeda, et mismoodi kõik toimub, mis edasi ja kuidas toituda jne. Mitte, et siis peaks minu järgi toimima, sest ega ma pole mingi spetsialist, aga tavaliselt inimesed ikka uurivad elust enesest lugusid ja äkki tõesti oleks kellelegi abiks. Pealegi, ma ei avaldaks ju mitte kellegi teise isiklikke andmeid ja ma ei rikuks andmekaitseseadust, kui välja arvata väärtegu enda suhtes, aga minus on õnneks säilinud heausklikus inimestesse...selline ma olen...elult vähe peksa saanud sinisilmne lilleke.

Kui nüüd nii võtta, siis tegelikult oleks mul päris palju, millest kribada, aga tundub, et tõeline põhjus on laiskus :D
Tahaksin nii väga korterist ka hõisata, aga veel ei saa, sest see on nii õhkõrn teema, aga nagu teate, siis minule sellest piisab ja ma juba hõljun seitsmendal pilvel ja sisustan mõtteis korterit. Well, that’s me! Aga võib-olla täitub see unistus ja siis olge valmis, sest siis hakkan kirjutama palju sisustusest ja remondist, või siis vastupidi, et enne ikka remondist: pahtlid, laminaadid, kahhelplaadid, liistud, värvid, potid-vannid ning ma arvan, et kõik värvid korterisse valin ma ise…ausalt, selleks ei ole nägemist vaja.
Okei, aitab tänaseks ja äkki siis homme olen tubli ja laiskuse seljatanud :D