Marika on nagu halb uni, kes peaaegu iga päev käib ja küsib, et noh millal
Sa blogid? Millal-millal-millal? Või siis ütleb:"Noh, Sa pole ikka veel bloginud!" ja see ei
ole selline sõbralik ütlemine, vaid selline etteheitev...aga millest ma blogin,
kui mul ausõna ei ole mitte kui millestki praegu kirjutada...täielik hapukurgikas on.
Sõitsin esmaspäeval
emale külla, istun metsade vahel, valvan koeri ja puhkan närve. Vau, what the
wonderful story! :D
Tänane päeva tippsündmus oli ainult see, kui suutsin ema kurdi koera õue
ära kaotada. Väga kange tahtmine oli ukse peal
karjuda:"Lucky-Lucky-Lucky!"
Aga mida ma karjun, kui Ta absoluutselt ei kuule, ainult ise jääksin lolli
näoga vahtima. Õue ma ka ei kipu, sest hetkel toimub väljas suuremat sorti
fassaadi uuendamine ja ümber maja on tellingud ning ei oleks ilus vaatepilt,
kui ma sinna otsa koperdaksin...aga kindlasti maru naljakas ehitusmeestele.
Õnneks peale poole tunnist närveldamist, kui saatsin Janeti uuesti õue, siis
jooksis Lucky rõõmsalt tuppa, sest äkki märkas, et oi näe, Sina ka siin...nii
palju siis närvide puhkamisest metsade vahel.
Eile käis mul ukse taga näiteks lillekuller, kes tõi mulle suure kimbu
gerberaid, mille Joosep mulle lasi üllatuseks saata. Oeh, ma armastan üllatusi!
:)
Mul ausõna ei ole midagi kribada...võiks ju kirjutada sellest, et mida ma
hakkan meisterdama "Anna edasi 2014" raames, aga siis rikuksin ju
üllatuse ära…nii et, jääb ära. Tegelikult peaksin siia üles laadima oma acrojooga fotod, aga selleks oleks nägijat vaja ning rohkem nagu ei olegi. Ahjaa,
lähiajal teen siis selle iPhone postituse ka ära, mida ma suure suuga Malluka
kommentaariumis lubasin, või no otseselt kellegile ei lubanud, aga ma ise
tahaksin kirjutada, sest mul on omast arust päris palju öelda ja arvamuse
avaldamine on õnneks veel tasuta.
Oma tervisest võiks ka kirjutada, kuigi alguses mõtlesin, et ma ei hakka
seda avalikult kirjutama, sest päris mitu nägemispuudega inimest käib ka siin
lugemas ja siis tundus mulle see mõte alguses kuidagi vastumeelne, kui nad
tagaselja arutaksid minu tervise üle.Samas nüüd mõtlen, et äkki kellegil on
samamoodi jama selle tervisega ja siis saab ka lugeda, et mismoodi kõik toimub,
mis edasi ja kuidas toituda jne. Mitte, et siis peaks minu järgi toimima, sest
ega ma pole mingi spetsialist, aga tavaliselt inimesed ikka uurivad elust
enesest lugusid ja äkki tõesti oleks kellelegi abiks. Pealegi, ma ei avaldaks ju mitte kellegi teise isiklikke andmeid ja ma ei rikuks andmekaitseseadust, kui välja arvata väärtegu enda suhtes, aga minus on õnneks säilinud heausklikus inimestesse...selline ma olen...elult vähe peksa saanud sinisilmne lilleke.
Kui nüüd nii võtta, siis tegelikult oleks mul päris palju, millest kribada,
aga tundub, et tõeline põhjus on laiskus :D
Tahaksin nii väga korterist ka hõisata, aga veel ei saa, sest see on nii
õhkõrn teema, aga nagu teate, siis minule sellest piisab ja ma juba hõljun
seitsmendal pilvel ja sisustan mõtteis korterit. Well, that’s me! Aga võib-olla
täitub see unistus ja siis olge valmis, sest siis hakkan kirjutama palju
sisustusest ja remondist, või siis vastupidi, et enne ikka remondist: pahtlid, laminaadid, kahhelplaadid, liistud, värvid, potid-vannid ning ma arvan, et kõik värvid korterisse valin ma ise…ausalt,
selleks ei ole nägemist vaja.
Okei, aitab tänaseks ja äkki siis homme olen tubli ja laiskuse seljatanud :D
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)

Olen noor naine, kes hakkas diabeedi tagajärjel 21-aastaselt oma
silmanägemist kaotama. Tänaseks päevaks olen täiesti pime, kuid sellegipoolest säilitanud oma rõõmsameelsuse. Mul on kodus armastav mees ja maailma parim labradori
retriiverist juhtkoer Janet. Siit blogist saate lugeda meie
elust-olust ja minu pimedusega seotud äpardustest! :)

Vanad postitused
-
▼
2014
(146)
-
▼
detsember
(11)
- Väike ülevaade minu pühadest
- Lugu sellest kuidas me jõulupuhkusele sõitsime
- Unustage dieedit, siit tuleb hea figuuri retsept!
- Mitte miski pole nii nagu ma tahaksin
- No mida kulme?!?
- Ma tahan ka!
- Minu esimesed piparkoogid
- Loogika või siis selle puudumine
- Shopahoolikule piisab õnneks nii vähe
- Igasugu jutte
- Hapukurgi hooaeg
-
▼
detsember
(11)

ehhh. Kai. Sa oma postitustele pealkirjad võtad lihtsalt laest või? Hapukurgihooaeg??? Aga hapukurgiisu ajasid selle pealkirjaga küll mulle peale.
VastaKustutaLaest muidugi, sealt tulevad kõige paremad pealkirjad :D
VastaKustutaJa mis sul selle vastu on, et ehitusmeestel naljakas oleks ja nad naerda saaksid? Positiivne emotsioon on ka töömeeste tervisele igati hea.
VastaKustutaMul ausalt ei oleks selle vastu mitte midagi ja ma luban Sind lahkelt siia seiklema, mulle kuluks ka üks positiivne naeruteraapia ära :P
VastaKustutaNoh Kai? millal Sa blogid? Millal, millal, millal? Täna polegi veel ju bloginud. Muhahahahahaaaa.
VastaKustutaNo vot siis. Muig. Laiskus murdis Sind vist siiski maha. Milline pettumus. Hahaa.
VastaKustutaKui nüüd järele mõelda, siis see pole vist ikka hea, et Sa kommenteerimise ära õppisid :D
VastaKustutaOi. Miks ei ole. Kõik sobimatud kommentaarid Sa ju lihtsalt jätad kinnitamata, nagu oled umbes 18 minu kirjutatud kommentaariga teinud. muhahahahahaaaa.
VastaKustuta