Ma jään igale poole natuke hiljaks

Ei, ma ei mõtle, et jään kuskile kohtumisele või üritusele hiljaks, sest sinna jään ma koguaeg hiljaks...see pole enam mingisugune uus uudis mu sõpradele. Kuid suheldes siin ühe oma lugejaga, siis hakkasin mõtlema, et deem, ma tõepoolest olen igalepoole hiljaks jäänud. Näiteks käisin aastaid ühe nefroloogi juures, kes ütles, et mitte kunagi ära mõtle lapse saamisele...see on täiesti välistatud, kuna Sinu neerud ei pea sellele vastu. Okei, elasin siis noore ja lollina selle teadmiseni, kuni selle hetkeni, mil otsustasime Joosepiga minna Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus mulle öeldi, et oi, kui oleksite tulnud 2-3 aastat varem, siis oleksite saanud kindlasti lapse oma analüüside põhjal. Great, good to know! Ma olin nagu tõsiselt pist of nii enda, kui ka selle idioodist arsti peale. Sry, ma usun, et päris loll see arst pole, kuid leian, et arst peaks siiski ausaks jääma ja isegi, kui rasedusega oleks kaasnenud komplikatsioonid, siis oleks pidanud nendest lihtsalt rääkima, mitte minna lihtsamat vastupanuteed ja öelnud lühidalt: "Ära isegi mõtle selle peale...unusta ära!".
Aga, kuna ma olen juba kord selline suur unistaja ja lootja (mitte, et ma iga päev istuks käsi põsakil ja vahiks taevasse), siis ma ootan seda hetke, mil mulle helistataks näiteks Soomest ja öeldakse, et kuule Kai, kas Sa ei soovi, et me kasvataks Sulle uue neeru Sinu enda tüvirakkudest. See tähendaks lühidalt seda, et ma ei peaks võtma immuunsustnõrgestavaid tablette, kui peaksin kunagi doonorneeru saama, vaid enda tüvirakkudest kasvatatud neer on minu DNAga ja organism ei hakka seda tõrjuma. Soomes ju kasvatati ühele mehele lõualuu, mis seal siis ära ei ole üks neeruke kasvatada.
Teine samalaadne seik juhtus silmaarsti juures, mis oli selles mõttes veel sürrim, kuna see leidis aset samas asutuses. Kui alustasin diabeetilises silmalaseris käimist, siis oli mul üks arst (see oli see ülinaljakas arst, et kui laseripõletus läks õigest kohast veidi mööda, siis ütleski: "Ups, see läks natuke valesse kohta...noo, teeme siia kõrvale.", või näiteks, kui Kaisu tema vastuvõtule läks, siis selle asemel, et teretada, ütles esimese asjana: "Kai oli telekas! Ta on ikka nii tubli ja näed saab endaga isegi pimedana hakkama!").
Kolme kuu pärast, kui jäin ühest silmast täitsa pimedaks, siis saadeti teise arsti juurde, siis kolmanda, neljanda ja lõpuks jõudsin otsapidi ühe hästi asjaliku meesarsti juurde, kes ütles, et oleks ma paar aastat varem tulnud, siis oleks suure tõenäosusega saanud mulle natuke mingit nägemist tagasi. Jupiduu! Ja need arstid olid kõik samas asutuses ja samal korrusel. Nii veider. Okei, ma saan sellest aru, et ega arstid ei saagi igat patsiendi terviselugu arutada ülejäänud osakonna arstidega, kuid ma imestan, et mismoodi ükski teine arst ei näinud võimalust mulle opiga nägemist juurde saada.
Huvitav, kas ma olen praegu ka kuskile hiljaks jäämas. Seda oleks nagu marukasulik teada, siis ma jookseks kohe tormi, aga paraku ei oska ma isegi midagi välja mõelda, et millega veel ma võiksin hilineda. Võib-olla suren ma paari aasta pärast ära ja siis pärast krematooriumis minu laiba kõrval seistes arutletakse, et no näed, nii noor ja kaunis naine, oleks paar aastat varem tulnud, oleks veel elus, muig :D

CONVERSATION

5 kommentaari:

  1. Kas oled doonorneeru järjekorras ka?

    VastaKustuta
  2. Ei ole, kuna mu analüüsid on nii heas korras, et pole vaja veel dialüüsi ja doonorneeru. Samas rasedust ka välja ei kannaks. Mul on sama seis olnud stabiilselt juba üle 6-aasta. Ei tahaks nagu niisama neere ribadeks ka lasta, et saaks doonorneeru ja siis oleks fifty-fifty võimalus, et kas saaks lapse või mitte- oleneb millised tablad pannakse peale.

    VastaKustuta
  3. Lugesin ja mõtlesin... Siis lugesin ja mõtlesin veel ja jõudsin järeldusele, et ei saa jääda hiljaks, kui ise ei tea, et on olemas koht, kuhu peaksid täpselt sellel ajahetkel jõudma. Seda võiks nimetada Saatuse nöögiks.Samas, need arstid, kes Sulle ütlesid, et "oi, Te olete paar aastat hiljaks jäänud", ei andnud ju Sulle tegelikult midagi, peale teadmise, et "oleksid varem tulnud, siis oleks ehk veel andnud midagi päästa". Paraku - OLEKS oleks aknast alla kukkund, kui POLEKS poleks p...st kinni võtnud. Sest tegelikkuses me ei tea ega saa ka kunagi teada, kas need arstide tagantjärele tarkused oleks Su olukorda parandanud või oleks tulem ikkagi sama, lihtsalt kannatusi oleks rohkem olnud. Näed siis, missugune "oleksiline" jutt mul praegu välja tuli. Sest see, mis oleks võinud olla, aga jäi Sinust olenemata põhjustel olemata, on siiski vaid oletuslik.
    Ilusat suve jätku Sulle, tubli tüdruk ja ära mõtle asjadest, mis oleks võinud olla, aga jäid olemata, sest "oleksil" olid teised plaanid. Ja unista ikka edasi, sest on ka selliseid unistusi, millel on kalduvus reaalsuseks saada.

    VastaKustuta
  4. Hahaa, väga vahva oleksite ja põleksite kommentaar sai :D

    VastaKustuta
  5. Arstidel on nii, et patsiendi haiguslugu tohib vaadata ainult raviarst, teised ei tohi ja seda kontrollitakse päris karmilt (kui Sa teaksid, kui palju on patsientide - just - PATSIENTIDE kaebusi teemal - "miks on see inimene vaadanud minu haiguslugu" - sageli kaevatakse ka raviarsti peale - miks ta vaatas haiguslugu, kui ma pole pool aastat tema juures käinud). Seetõttu tekivadki sellised situatsioonid, nagu Sa kirjeldad.

    VastaKustuta

Back
to top