Tähendab, minust sai pahaaimamatult liiklushuligaan!

Kui tavaliselt ma kobin juba Pauluses maha, et hõlpsasti ja mugavasti koju jalutada, siis täna otsustasin kesklinna välja sõita. Et natuke pekki kulutada. Minu trajektoor kulges bussijaamast Riia tänavani, siis sealt Ülikooli tänavanurgani, et sealt omakorda suunduda Vanemuise tänavale jne.
Kõnnin mina siis rahulikult juba mööda Ülikooli tänavat, tipatapa, kompsud ühes käes ja juhtkoer teise käe otsas. Kõik sujus esmapilgul nagu kenasti. Ainult hetkeks mõtlesin, et huvitav küll, miks autod pidurdavad ja teevad mingisugust ümbersõitu, et kas jälle on kuskil mingi teeremont käimas vms. Aga jõudsin vaid vaevu selle mõtte lõpuni mõelda, kui ühtäkki avastasin, et oh, issanda rist, me ju jalutame nahaalselt keset sõiduteed. Nii et, kui nägite üht juhtkoera ja koormakottidega pimedat suvalt mööda sõiduteed jalutamas, siis teatke, et need olime meie. Hi!

Palun võtke vastu minu siirad vabandused, et sedasi enda teadmata huligaanitsesime. Või tähendab, ma kahtlustan, et Janet tegi seda teadlikult. Ta aeg-ajalt on lihtsalt selline väike ülbik, et kui kõnnitee muutub tema arvates liiga kitsaks, siis palju mugavam on ju normaalse laiusega sõiduteel chillida. Ta teab tegelikult küll, et see pole lubatud, aga siis ikka nihverdab meid salaja nii-öelda parematele jahimaadele. Ja seda väga sujuvate manöövritega. Kuid pimedate inimeste üks komistuskividest ongi see, et me ei taju sujuvaid pööranguid ja ära kaldumisi. Ja see on ka üks põhjustest, miks pimedad ära eksivad.Aga nagu näete, siis tulime olukorrast elusana välja ja keegi meid alla ei ajanud. Seekord.