Möödunud nädalal Kiku pool vedeledes küsisin temalt, kas on viimasel ajal märganud miskit eripära minu silmades, mille peale Kiku küsis endale omaselt veidi sarkastiliselt ja kavalalt muiates, et kas veel lisaks sellele, et ma pime olen või? Igatahes Kiku ei ole miskit märganud, aga ega ma siis ilma asjata taolist küsimust ei esitanud.
Paar nädalat tagasi lobisesime Joosepiga niisama maast ja ilmast, kui ta äkki teatas, et mu silmad võbelevad. Mul oli selline "Say whaat!" nägu peas, sest ma olin täiesti segaduses. Mis tähendab võbelevad? Joosep seletas seda nii, et silmad käivad ringi, nagu vasakule ja paremale... Vahepeal kiiremini ja siis aeglasemalt. Kuid samas see oli nii veider, sest ma ise absull ei tajunud seda ja omast arust vaatasin ma talle kogu aeg otsa. Tegime siis silmaharjutusi. No, et Joosep ütles kuhu ma vaatama pean ja mina täitsin truu kutsikana korraldusi. Ja kõik toimis. Ma suutsin ilma võbelemata vaadata üles, alla, vasakule ja paremale. No problemo! Kuid, kui pean inimesele pingsalt otsa vaatama, siis vahepeal kipuvad silmad võbelema. See on lihtsalt nii friiki. Ma ei taha võbeleda.
Joosep ütles, et on paaril varasemal korral ka seda täheldanud, aga see peab ikka harv juhus olema, sest teiste ees ma pole sedasi avalikult julenud võbeleda :D Vähemalt keegi pole mulle tihanud öelda, et mul miskit võbeleb. Võib-olla inimesed arvavad, et see on minu puhul mingisugune pimedusega kaasnev nähtus ja siis polegi miskit öelnud, sest ega see oleks vist nats imelik küll, kui saad pimedaga kokku ja siis kohe käratad talle, et mida Sa võbeled siin oma silmadega :D Kuigi, kui minu taktitundetust arvesse võttes, siis mina nägijana küsiksin lihtsalt puhtast uudishimust oma sõbralt või tuttavalt küll.
Ma pole päris kindel, aga hetkel olen ma arvamusel, et äkki on see silmade tõmblus või võbelemine seotud kuidagi stressi või liigse koormusega. Tean lihtsalt seda, et vahetult enne viimast võbelemist oli mul just üpriski närviline periood olnud ja siis äkki see mõjus kuidagi nii, aga no hetkel on statistikaks vara. Ma andsin igatahes Joosepile korralduse mulle kohe öelda, kui miskit jälle omasoodu võbelema hakkab.
Korraks käis muidugi mõte peast läbi, et äkki paneks aja silmakirurgi juurde, aga no ausalt, ma ei taha. Viimases hädas lähen sinna. Mul nende surkimistest nii siiber, et tahaks vahelduseks lihtsalt rahulikult pimedana elada, ilma, et keegi kogu aeg midagi mulle silma ei torkaks või tilgutaks.
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2016
(309)
-
▼
september
(15)
- Juba ülehomme ongi see päev ja mu närvid on läbi n...
- Mu silmadega on midagi lahti
- Mahediku kohvikk Pärnus- never again
- Väike elumärk
- Lapsepeksust ehk lugu sellest, kuidas ma sõprade l...
- Sa oled nii emane
- Kingitus lugejalt
- Lugejate küsimused minu pimeduse kohta ja minu vas...
- Minu kõige kohutavamad ja piinlikumad hetked
- Mis on need tabuteemad, mida Sa ei lähe pimeda käe...
- Mitte kellegil teisel pole õigust kutsuda meile kü...
- Segistidraama
- Ma pean taas alustama oma postitust sõnadega...
- Pime, vaegnägija, on neil üldse mingi vahe ka või?
- Kolm aastat blogimist ehk minu arvamus bloginduses...
-
▼
september
(15)
oih, ma tõsimeeli arvasin enne, et KÕIKIDE pimedate silmad võbelevad ja sellepärast nad päikeseprille kannavadki. Kui rumal minust :(
VastaKustutaEi ole rumal. Ega inimesed ei peagi alati teadma kõiki põhjuseid ;)
VastaKustutaPimedad ja vaegnägijad kannavad päikeseprille tavaliselt väga erinevatel põhjustel. Täispimedad tihtipeale sellepärast, kuna neil puudub võimalus silmsidet vestluspartneriga luua, silmad on moondunud või siis võimalike okste või muu träna kaitseks, mis võivad silma sattuda.
Inimesed, kellel on nägemisjääk, siis nemad kannavad tihtipeale päikeseprille sellepärast, kuna päevavalgus pimestab neid või teeb nende tundlikele silmadele haiget.
Või siis näiteks mina, kes olen ka täispime, aga kannan ka aeg-ajalt päikeseprille, kuid puhtalt moe pärast ehk aksessuaarina. Isegi hoolimata sellest, et päikeseprillid tekitavad minus alati tunde, et tahaks need eest ära võtta, sest need takistavad mul nägemist :D Mingisugune psühholoogiline aspekt vist :)
Silmade taoline võbelemine kannab nime "nüstagm". Tasub vast ikka korra perearstiga rääkida, kas ta soovitab näiteks neuroloogi või LOR arsti poole pöörduda.
VastaKustutaÜldiselt see ei ole küll ravitav, aga võimalik, et on mingi diagnoosi sümptomiks. Selleks diagnoosiks võib kusjuures olla ka depressioon, vaimne ülekoormus.
https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/nustagm/id-1250
Hoia ennast, armas Kai!
Ahsoo, seda ma ei teadnudki. Aitäh Sulle! :)
VastaKustutaPS. Ja eks ma ikka püüa hoida end :)