Analüüsivastused

Täna helistas mulle siis endokrinoloog ja sain teada oma kauaoodatud analüüsivastused. Üllataval kombel need kõige hullemad polnudki. No kui arvestame minu viimase aja ülimega kõikuvaid veresuhkruid, pidevat väsimust ja jõuetust.

Hemoglobiin oli 113, aga võttes arvesse, et vahetult enne analüüside andmist polnud ma pikemat aega rauda tarvitanud ja lisaks, kuna tänu välja kujunenud neerupuudulikkusele pärsib minu organism ühe kindla hormooni teket, mis on vajalik punavereliblede tootmiseks, siis see 113 pole vast kõige hullem. Ja kui ma esmaspäeval apteegis käisin, siis ostsin endale kohe kaks karpi käsimüügis olevaid rauaampulle ja olen nüüd iga päev ühe ampulli endale sisse kärutanud, nii et see peaks ka varsti sutsu parem olema.
D-vitamiin oli 69, aga norm oleks 75, nii et seda pean ka hakkama korralikumalt tarbima.
Foolhape olevat mul madal ja arst käskis mul apteegist topsi foolhapet hankida ja esialgu siis ühe ligi kuuajalise kuuri läbi teha.
Naatrium ja kaalium olid korras. See viimane oli jällegi üllatuslik, kuna kaalium on mul alati olnud referentsist väljas ja alguses ma isegi kahtlustasin, et äkki aeti laboris minu veri kellegi omaga segi, sest no mul pole juba aastaid kaalium korras. Süda hakkab iga väiksemagi liigutuse peale pekslema ja pulss hüppab juba kohvivee keetmise peale üle saja.
Kõige kehvemad olidki siis kolmekuu keskmine suhkur ja kreateniin, vastavalt siis 8,9 ja 253. Viimase kohta ütles arst, et kõrgema kreateniinitaseme võib panna viimase aja veresuhkrute kõikumiste kraesse, kuid ma ise paneksin süü külmetusviirusele, mis mul vahetult paar nädalat enne analüüside andmist lõplikult üle läks. No kolmekuu keskmist on üldse täiesti mõttetu kommenteerida, kuna see oli üks peamisi põhjuseid, miks endokrinoloogi vastuvõtule läksin. Suhkrud lihtsalt ei vastanud sellele, mis nad peale söömist ja süstimist peaksid olema. Igatahes tõusvas joones on need kolmekuu kesmised: 6,5, siis 6,9 ja enne tänast oli viimane tulemus 7,1. Kuid eks haiglas tehakse glükoosimonitooring ja loodetavasti saab siis sellesse segasummasuvilasse selgust.

Kõige paremad olid uriinianalüüsid, kuna põletiku polnud, valku ka polnud. See viimane on eriti rõõmustav, kuna kui uriinis oleks valku, siis see näitab, et neerud ei suuda enam suurt enam miskit läbi filtreerida ehk et piltlikult öeldes oleks sõel sodiks lastud. Midagi ütles arst kilpnäärme kohta ka, et see näitab mingisugust kroonilist värki, aga sellega praegu eraldi tegelema ei pea. Või ütles hoopis, et kilpnäärmeanalüüsivastus näitab midagi, aga see on tingitud minu kroonilisest diabeedist. Ühesõnaga ma ei saanud päris hästi aru. Tean ainult seda, et kuna mu emal on kilpnäärme alatalitus, siis ma olen ka automaatselt riskigrupis vms.

Ühtlasi uuris arst, et millal oleksin valmis haiglasse sisse tulema ja kui ütlesin, et kasvõi kohe esmaspäeval, siis selgus, et nii ruttu ei saagi, kuna hetkel haiglas kripikarantiin ja et kuna diabeetikutel on immuunsus niigi nõrgem, siis ei hakka riskima, et ma endale kuskilt gripiviiruse külge hangin. Lubas helistada siis uuesti, kui karantiin läbi.

Juhtkoera haiglasse võtmisest nii palju, et kui oli seda juhatajatega rääkinud, siis enamus nendest olevat olnud minestamise ääre peal, aga et ta veel räägib ja võitleb selle eest ning sai sisehaiguste osakonnajuhatajalt sellise lubaduse, et võtab selle oma südameasjaks, et läheb räägib sellest veel haigla peaarsti ehk juhatajaga. Kuid Kuid praeguse seisuga olevat vastus olnud pigem negatiivne. Ma vastasin kogu selle jutu peale ainult, et see on arusaadav, mille peale tohter lausus, et ei ole midagi arusaadavat, see on väga nõme suhtumine haigla poolt ja et tema meelest on see elementaarne, ja ilmselge, et Janet peaks haiglas koos minuga olema ja et ma saaksin liikuda ja ei kössitaks voodis või palati nelja seina vahel.

Aga olgu, ma nüüd Joosepiga suusatama. Ja ei, ma pole saanud endale murdmaasuuski, ma lähen nende väikeste plastiksuuskadega mäe peale ukerdama. Loodame siis, et jään terveks ja ellu! :)

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Kuidas suuskamine läks?
    M.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan küsimast! Kui arvestada, et ma olen elusalt ja tervelt tagasi, siis vist hästi :D

      Kustuta

Back
to top