Detsembri lõpus käisin lõpuks endokrinoloogi ehk sisehaiguste ja pulmonoloogi ehk kopsuarsti vastuvõtul ära. Sellest, miks ma kopsuarstil käisin, sellest saate lugeda siit.
Kui ma Pärnu haiglasse sõitsin, siis mul olid kopsuarsti suhtes lootused eriti kõrged, sest mõtlesin, et oh, lõpuks ometi saan ma teada köhimise põhjuse ja võib-olla isegi ravi ja ma lõpetan ükskord ometigi kopsutükkide välja köhimise. kuid ma pidin kahjuks pettuma.
Arst küsis kõiksugu küsimusi ja lasi teha kopsuröntgeni, mis oli korras. Mõõdeti ka kopsumahtu ja väidetavalt oli seegi korras, kuigi kopsumahu mõõtmise ajal oli mul küll selline tunne nagu ma oleksin aastate pikkune sarisuitsetaja, kellel on olematu kopsumaht. ning sellega põhimõtteliselt kogu visiit piirduski. Aaa, bronhhe kuulas ka ja need olid samuti puhtad.
Kokkuvõttes leidis kopsuarst, et mul võiks ikka selle vererõhuravimi välja vahetada ja kui siis uue ravimiga kuu jooksul köha ei taandu, et siis kahtlustaks mul refluksi. Aga ma pole sugugi rahul selle võimaliku diagnoosiga, sest kui ma perearstilt käisin saatelehte saamas, siis perearst ütles, et tema välistaks ravimi kõrvalnähu, kuna sellisel juhul köhiksin ma suvalistel hetkedel, kuid mul on teatav muster köhimistes olemas. Naeran - hakkan köhima. Söön kartulit, liha, leiba, kuivatatud õunu, pähkleid ja hakkan ennastunustavalt köhima. Refluksi üks sümptomitest pidavat olema see, kui toit liigub koos maohappega tagasi üles ja see ajab köhima, aga no mul ei jõua toit allagi minna, kui ma juba köhin. Pealegi mul pole praktselt mitte ühtegi reflukshaiguse sümptomit. No kõik need kõrvetised, hommikune köhimine, rinnakutagune valu, kõrvavalu, häälekähedus ja kurguvalu jmt.
Mul vägisi tekib tunne, et refluks on mingi järjekordne moodne haigus, mida igale teisele inimesele diagnoosiks välja kirjutatakse. No ilmselt see on see, mis see muud ikka olla saab, eksole. Ei hakka siin analüüsidele Haigekassa raha kulutama. Ma miskipärast oletasin, et mu kurgust ja kopsudest võetakse proovid ja tehakse midagi rohkemat, aga ei.
Kui pulmonoloogi visiit minu ootustele ei vastanud, siis seevastu endokrinoloogiga jäin ma super rahule. Kui keegi soovib head ja konkreetset arsti, kes niisama ilma põhjuseta ei tupsununnuta, kuid samas on siiras ja hooliv, siis dr. Jõgiste on see arst, keda mina soovitan. Ma sain nii palju uut teada. Näiteks, et ma olen terve oma diabeedi aja valesse kohta süstinud, või vähemalt mingi aegunud õpetuse järgi. Mina olen viimased 15-20 aastat süstinud vahelduva eduga reie väliskülgedele, kuid tuleb välja, et seda ei tohi teha. Süstida tuleb otse reie peal olevasse lihasesse. Käevartesse ei soovitanud arst mul üldse süstida, kuna mu käed on õblukesed, kuigi minu meelest täitsa normaalse inimese käed.
Kuna ma olin tohtriproual uus patsient, siis esimene visiit oli tunniajaline tutvumine. Küsis kõiksugu küsimusi, vaatas mu süstekohad üle, kaalus, mõõtis vererõhku, ja kirjutas kõik üles. Kokkuvõttes tahab arst, et ma järgmise kuu alguses läheks paariks päevaks haiglasse sisse, et nad teeks mulle glükoosimonitooringut. Ühesõnaga mingi väike aparaat pannakse kanüüliga mu kõhupeki külge, mis mõõdab 47 tunni jooksul iga kolme minuti tagant mu veresuhkrut. Nii saab arst täieliku ülevaate minu veresuhkru kõikumistest ja oskavad parema süsteskeemi peale panna. Pluss tahavad mulle uut pikatoimelist insuliini välja kirjutada, aga nad ei taha teha seda nii, et viskavad mulle uue insuka kätte, saadavad mind rõõmsalt koju süstima ja üksi katsetama, et eks paistab, kas ja kuidas mõjub.
Ahjaa, kui ma seal kabinetis istusin, siis see arst ütles ühtäkki out of blue, et ta uurib haigla juhtkonnalt, kas ma saaksin Janeti ka endaga haiglasse kaasa võtta, et ta paneks mu üksikusse palatisse, et siis mul hea rahulik olla. Ja et kuna ma olen nii aktiivne, siis tema küll ei taha, et ma päevad läbi lihtsalt istuksin nelja seina vahel ja kopitaksin, vaid et ma võiksin vabalt minna Janetiga õue jalutama. Ma küll ütlesin, et ma eksin haigla koridorirägastikesse ära, kuid selle peale ütles, et ärgu ma muretsegu, et ta võtab mu enda tiiva alla ja õpetab mulle kõik selgeks. Much sweet! :)
Ma nüüd kohe ei teagi, kas võimaluse korral kasutada taolist sülle kukkunud varianti või pigem mitte. Ühelt poolt on taoline ettepanek super, sest see näitab suhtumist ja arusaama sellest, et miks see juhtkoer mul on ja millist funktsiooni täidab minu elus, kuid teisalt pelgan, et äkki sellega oleks liiga palju jahmerdamist ja põhjustaks mulle liigset pinget ja muret. Lihtsalt sisehaiguste osakond asub 7-korusel ja ma peaksin iga päev hommikul Janetiga õue ronima ja päeval ja õhtul ka ja mõelda vaid, kui väljas on -20 ja tuiskab ja siis hakka end seal riidesse toppima ja lahti riietuma ja siis turvamehega kokku leppima, et pärast mu ikka tagasi sisse laseks ja üldse, mis siis saab, kui Janet keeldub tagasi haiglasse minemast. Tema võib seda võtta ju nii, et sai nüüd siin oldud küll, lähme nüüd koju ära.
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2017
(108)
-
▼
jaanuar
(22)
- Pimeda kõrvakuulmisest, pluss olen kleidiotsinguil
- Joosep kirjutab: random faktid Kai kohta
- Much happy
- Lapsi treenitakse nagu koeri
- Russi morda
- Ma olen lootusetu juhtum - Joosep sai sõbrapäeva k...
- Issand anna kannatust - inimesed ei oska enam lugeda
- See on ju röövimine päise päeva ajal
- Minu uued kingakesed
- Ou, vaata seda!
- Pimedad ei ole mingid pühad lehmad ehk minu frusta...
- Need on need emad
- Peast rase
- Olen suusatanud, olen kelgutanud, nüüd võib kevad ...
- Analüüsivastused
- Vahelduseks olin asjalik
- Asjad, milleni me ei küündi
- Kuulujutt
- Te ikka teate, et pimedus pole nakkav?!
- Kopsud üle vaadatud
- Joosep ei ole egoist
- Uus aasta tuli
-
▼
jaanuar
(22)
Selle kõhimise ja vererõhuravimi seos on tuvastatud mu emal. Perearst ebamvährm vihjas,et tegu on vähiga aga kopsuarst vaatas peale ja kinnitas vererõhurohu kõrvaltoimet.
VastaKustutaNo ma tahaks loota, et asi on ravimis, sest mingit reflukshaigust ma endal küll ei usu olevat.
KustutaMa ise alguses kahtlustasin, et äkki mul on kopsuvähk. Selline tüüpilise eestlase mõttelaad, et kui kuskilt miski valutab, siis on raudselt mingi sõraline kallal...
Mul oli emal samuti vererõhurohuga hirmus köha.
VastaKustutaVahetas rohtu ja sai köhast lahti.
Kai, mul on kahju, et sa meie juures pettusid. Anne Press on väga tubli ja tark arst. Teab lisaks kopsuhaigustele palju ka südamehaigustest ja vererõhu ravimite kõrvaltoimetest. mina sinu asemel oleksin rõõmus, et sa meie juurest ei saanud veel lisaks mõnda diagnoosi. Näeme seda väga tihti oma patsientide pealt, et nad on nii pettunud, kui ei saanudki vähi diagnoosi? Refluks on just vastupidi alahinnatud diagnoos. 1/3 meie köhivatest patsientidest on selle diagnoosiga. Ja tegelikult võiks seda diagnoosida juba perearst. Ja refleksi sümptomid ongi erinevatel inimestel väga erinevad.
VastaKustutaDr. Jõgiste on mitu aastat minu raviarst olnud ning nii hoolivat, tarka ja inimlikku arsti pole mina veel kohanud elus! Kõik tema patsiendid on õnnega koos, et tema neid ravib.
VastaKustutaViimasel vastuvõtul ta mainis oma töövõitu seoses juhtkoeraga. Kuna pean ka lähiajal haiglasse uuringutele minema, läksin kohe õhinasse. Tahan samasse palatisse! Ma kunagi olen ühe juhtkoeraga mõned päevad koos elanud ja üht juhtkoerte treenerit tunnen ka - päris võõras teema pole. Ja noore inimesega koos olla on super. Eelmisel korral sattusin ühe eriti kibestunud tädiga kokku, kellega isegi Jõgiste kuri oli. Ta nii lootis et tal on diabeet et ei uskunud mitu päeva Jõgistet et tal pole mitte midagi viga :D
Aga kui sulle lubati üksinda palatis olekut, siis ilmselt meid kokku ei panda :) Loodan et saad oma muredele lahenduse ja raseduse teema kohta usu, et Jõgiste niisama ei lahmi ;) 2a ilma kaitsevahenditeta pole mingi näitaja. Täiesti terved paarid võivad ka sama kaua üritada...
Ehh, tead Leevi, dr. Jõgiste täna helistas mulle ja teatas ka rõõmuuudist, et Janet võib minuga haiglasse kaasa tulla ja ma ütlesin talle, et võib mulle palatikaaslase ka panna, nii et never say never. Kui väga soovid, siis võib juhtuda, et saadki mu koos ühe poobikuga endale palatikaaslaseks. See oleks ilmatu vahva ju :D
KustutaPraegu esialgne kokkulepe jäi, et lähen 9. veebruaril haiglasse sisse...
Lugesin, et ka seen on tihtipeale diagnoosimata kopsuhäda
VastaKustuta