Kuulujutt

Kui siin miljon blogijat liitus jaanuarikuu blogichallengeriga, siis mina loobusin vabatahtlikuse alusel, sest ma ei viitsi käsu peale pastakast temaatilisi postitusi välja imeda. See on mõeldud ainult tugevatele isenditele, mina nii vapper ei ole. Ja et mitte endale pettumust ja lisastressi valmistada, siis ei hakka üldse üritamagi. Pealegi ma osalesin siin üks aasta blogimisvõistlusel, mis kestis üle aasta. Saate aru - üle aasta! Lühidalt ja konkreetselt öeldes, ma sain oksendamiseni blogida. Ja kui mul alguses isegi oli tibatillukene mõte kaalukausil, et äkki ikka osaleks, siis selle mõttepojukese mattis eos maha üks järjekordne "vahva" pilt, mis oli üleskutse juurde lisatud ehk pilt kohustuslikest teemadest, millest blogijad peavad kirjutama. No halleluuja ütlen ma selle peale! :D

Ma isegi ei viitsinud hakata jätma üleskutse alla kommentaari, kus ma taaskord pean lehvitama sildiga "OLEN PIME JA MA EI NÄE PILDILT TEKSTI LUGEDA". Kust tuleb üldse selline idee, et kirjutaks teemad üles, teeks screenshoti ja jagaks teistele? Otse on raske kirjutada või? Aga võib-olla olen ma lihtsalt mingi kiviajast pärinev inimene, kes ei ole kursis tänapäeva noorte ja poppide lahendustega. Igatahes, on kuidas on, mina ei viitsinud sellega jännata, aga Linduška viitsis ja kirjutas kuulujuttude teemal ühe posti, kuhu lisas juurde ka video, kus ma siis esmakordselt avaldan Lindale tõe selle kohta, mis mulje ta endast mulle jättis, kui tutvusime. Linda postitust koos videoga saate lugeda siit.