Käisime siin mõni aeg tagasi Joosepiga suhtenõustamisel ja pean mainima, et see oli väga huvitav kogemus. Kuna suhetes on palju erinevaid probleeme, siis igaks juhtumiks on vist mingisugune oma lähenemine. Meile soovitati sellist asja nagu "aktiivne kuulamine". See on selleks, et ei oleks koguaeg minaminamina efekti ning rääkijale tundub nagu Teda ei kuulda või räägitakse üksteisest mööda. Sest olgem ausad, väga tihti öeldakse oma kaaslasele vastuseks "mhmh". Kuid kas olete mõelnud, et mis tagasisidet see siis ikkagi annab. Kas Sa said ikka õigesti aru, et homme kell 19 on meil teater? See näeb umbes nii välja, et kui üks ütleb "Kallis, mul on mure", siis teine kordab "ma kuulsin, et Sul on mure". Noja, siis hakkad rääkima, et mis Sind häirib või mida mingi olukord Sind tundma paneb ja teine lihtsalt kordab. See annab siis rääkijale kinnituse, et kaaslane tõepoolest kuulab ja mõtleb kaasa. Kui üks pool räägib ära, siis on teise kord ja oluline on, et ei tohi kaaslast hakata hindama või mingisuguseid ootusi püstitama...a la ma tahan, et Sa koristaksid rohkem, ma hindaks väga, kui teeksid iga päev sooja toitu vms. Igatahes selles aktiivses kuulamises saingi mina teada, et Joosepit rõõmustaks väga, kui vahest teeksin mina mõned poeskäimised ise, kuna tahab lihtsalt mõnikord peale tööd niisama ringi sõita ja end vabalt tunda. Täna siis oligi see päev, kus ma pidin minema Selverisse. Kuigi ma polnud veel jõudnud korralikult selgeks õppida poe infoleti asupaika, siis oli see natuke nagu tundmatus kohas vette viskamine, kui Joosep teatas, et ma käiksin siis täna ise poes ära.
Mis siis ikka, võtsin end kokku ja vedasin end palavikuliselt ja närveldades poe poole. Vahepeal mõtlesin, et äkki luiskaks Joosepile, et poes oli inventuur, aga siis mõtlesin, et see poleks usutav, sest millal varem on Selverites inventuur olnud...kuigi samas, kunagi on ikka ju esimene kord :D
Kuna pean Veeriku Selverisse jõudmiseks ületama mingi miljon raudteerööbast, siis mõtlesin, et äkki mul veab ja ma jään rongi alla ning homme leitaks asfaltil minu tükid vedelemas. Paraku-paraku inventuuri ei olnud ja rongi alla ma ka ei jäänud. Just wasn't my lucky day!
Vahepeal aga tundus, et olen juba poest mööda kõndinud ja otsustasin tagasi liikuda. Džännu muidugist putkis vastu ja vaatas mind sellise ilmega, nagu kuule, mutt, Sa oled puhta segi läinud vä? Mina oma seisukohast ei taganenud ja käskisin otsida mulle uks, mille peale Džännu uuesti otsa ümber keeras ja hakkas jälle juba tuldud suunas liikuma. Kuna liiklust kuulsin, siis mõtlesin, et ah olgu pealegi...kuni liiklust kuulen, siis ma ära ei eksi ja lähen koeraga kaasa ja eks paistab kuhu mind oma targa peaga viib. Mingil imelikul kombel oli mu juhtkoeral õigus ja jõudsimegi poodi kohale. Ta on vist ikka parema silmanägemisega kui mina, aga noh vaielda oli ikka tore :D
Läksin siis poodi sisse ja üritasin infoletti leida, mis väga hästi ei õnnestunud. Tean, et kuskil seal lähedal ma olin, aga noo mitte keegi ei reageerinud mu "vabandamise" peale ja kaua ma ikka keset poodi "vabandage!" sonin. Leidsin endale sobiva vaba põrandapinna ja otsustasin lihtsalt oodata. Ma ei pidanudki pool aastat passima, vaid juba minutiga pöördus üks nooremapoolsem meesterahvas minu poole ja uuris, et kas saab mind kuidagi aidata. Ladusin siis oma mure letti, et mul oleks vaja saalitöötajat, kes aitaks ostelda ja tüüp kohe organiseeris mulle inimese ning lõppu lisas veel, et mul on väga armas koer. Ostud tehtud, kauba eest tasutud ja kui kaup oli pakitud abivalmilt kotti, siis seadsin end koduteele. Särasin õnnest, et suhteliselt tundmatus poes sain täitsa ise hakkama, kui äkki meenus, et krt heeringafilee jäi ostmata. Ma ei hakanud Selveri meeskonda enda uuesti ilmumisega šokeerima, et halloo, mina pime jälle siin, tahan uuesti riiulite vahele kondama minna, sest peale silmanägemise, puudub mul ka normaalne mälu. Nii ma otsustasin, et heeringas jääb siis järgmiseks korraks. Ma olen enda üle ikka maru uhke! :)
Koju jõudes koristasin ja tegin süüa ning mingi aeg jõudis ka Joosep koju. Me räägime tavaliselt nagu täiesti suvalistest teemadest ja need vahetuvad nagu paugu pealt. Äkki tuli Joosep minu juurde ja ütles, et kui kolime oma korterisse, et siis Tema valib ise millisesse nurka arvutilaud tuleb. Aga see ei sobi ju võib-olla üldse minu sisekujundusega, mille olen juba enda peas kokku paigutanud. Noo, et vaas läheb vasakusse riiulisse, nurgadiivan läheb akna alla, lauake läheb keset tuba, lillepott koos lillega laua peale, vaibad sinna ja tänna, pildiraamid kummuti peale, kapid sinna ja telku teise seina, koerte mänguasjakorv esikusse, kott-tool ka kuskile jne. Ja kõik on ikka nii paigutatud, et kui külalised korterisse astuvad, siis oleks kohe ilus vaade, aga mitte monitorid ja nõme ratastega kontoritool. Jaah, ma saan aru, et Joosep teenib raha ja hakkab suurema osa ajast kodus töötama ja siis peab olema Tal hea ja mugav, et saaks progemisele keskenduda, aga pmt mulle ei antud mitte mingit õigust kaasa rääkida ja nüüd olen ma õnnetu. Ma ei oska kuidagi avatud planeeringuga kööki ja elutuba sedasi kujundada, et kõik oleks ühtse stiili ja voolava kujundusega. Tahaks nii, et mitte ükski element ei riivaks silma ja sobituks hästi. Tegelikult on ju mega palju ägedaid ja kifte lahendusi tehtud. Näiteks, kui elamispind on äärmiselt väike, siis on igasugu üli ägedaid ja kifte lahendusi välja mõeldud ja kõik on väga stiilne. Krt, kas keegi saaks mulle laenata silmanägemist mingiks paariks kuuks? Või kui seda ei saa, siis äkki oskab keegi nõu anda, et mismoodi elutuppa üks mugav kontorinurk sobitada. Sain nüüd selle hingelt ära ja isegi hakkas natuke kergem.
0 kommentaari:
Postita kommentaar