Kui midagi hakkab rappa minema, võid kindel olla, et kõikvõimalik läheb rappa

Jõudsin laupäeva õhtul Lätist rampväsinuna ja tülpinuna koju. Pühapäeval võõrustasin õhtuni Ellut, või õigemini Ellu tegelikult tuli mulle appi riidekappe koristama, sest mul on aegajalt ikka vaja nägija abi, kes mulle jälle kombineerib mingid komplektid kokku. Õhtul läksin mingi pool kuus magama ning täna tundsin end juba täitsa inimesena, aga see ei kestnud kaua. Ma olen nagu orav rattas selle homse Prangli reisiga, kuid praeguseks olen vist suutnud kõik enam-vähem klappima panna. Lihtsalt ei ole tore, kui ma planeerin ja helistan ja tahan mõnusat üritust korraldada, kuid siis hakkavad inimesed päev enne helistama, kirjutama ja joonistama, et nad ikka ei tule. Okei, tervislikest põhjustest saan aru, aga mis krdi põhjus on see veel, et ma ei taha oodata, kuniks teised kohale jõuavad? Nagu what the hekk? Ma ei taha äkki ka oma energiat kogu sellele kupatusele enam kulutada? Kuna ma vastutan kogu grupi eest, siis pean koguaeg puhketalu omanikule teavitama, et tuleb nii palju suvitajaid ja päev hiljem ütlen, et eiei, tegelikult tuleb meid hoopiski ikka nii palju ja tegelikult pole see ka veel sugugi kindel. Kas inimesed saavad aru, et kui keeruline on puhkemajutusel toitlustusega arvestada, kui grupi suurus muutub vahepeal peaaegu poole väiksemaks ja siis uuesti suuremaks jne. Hullumaja!
  Muidugist ilmateadet vaadates tundub, et me lähme pigem vihmapühasid saarele tähistama, kui suvitama ja grillima. Ma olen hetkel ausalt öeldes ikka päris nördinud...ilma peale siis, eksole.
Kanuumatka postitus tuleb ka, mul on isegi paar rida juba kirja pandud, aga ma võin uudishimu rahuldamiseks natuke reeta asjaolusid. Kanuumatk oli täiesti organiseerimata, kõik eksisime ja põlesime ära. Võib ju mõelda küll, et mismoodi on võimalik jõe peal ära eksida, aga näe...täiesti võimalik. Üks jumps korraldas seda matka ja see muutus lõpuks juba oma korralageduse tõttu halenaljakaks. Tänu sellele, et olime üle seitsme tunni jõe peal ja seda lõõskava päikese käes, siis põles mulle päästevest ja retuusid selga ning nina pealt koorub mul juba nahka. Näen välja nagu nahka vahetav sisalik.
Ehh, tegin matkast ka videoklippe, millest üritan siis midagi ka kokku klopsida, aga võite juba ette arvestada, et saate natuke minu üle naerda, sest filmisin ikka täiesti mööda. Näiteks seal oli üks koer, kes koguaeg haukus ja siis ma tahtsin filmida seda koera, ise veel lausudes "süüdlane on seal", keerasin kaamera haukumise suunas ja tegelikult filmisin täiesti tühja metsatukka. Pilte tegin ka ja need said ka sellised ...no kuidas öelda...Ellu ütles tabavalt "nagu pime oleks need pildid teinud" :D
Ma olen aga väga mures oma naha pärast, sest kuuldavasti pidi peale ära põlemist kergesti pigmendi laigud nahale tekkima ja nina on mul punane. Mida ma tegema nüüd pean, et saada ühtlast päevitust ja et nahk ei jääks mingite kahjustustega?
Ma ei teagi, mul hetkel pea tühi ja seega lähen üritan Joosepit nõusse saada, et vaataksime õudukat, siis tuleb hea magus uni :D

CONVERSATION

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Back
to top