Trollimine

Meil ei möödu elus päevagi, mil Joosep mind ei trolliks. Väga sagedane trollimine on see, kui palun Joosepil öelda mulle kellaaeg, siis ütlebki "kellaaeg". Ma saan ise ka kella vaadata, aga kui Ta nagunii istub arvuti taga ja mul on tuli takus, siis ma ei viitsi hakata oma telefoni kotist välja otsima, et kuulata, mida see voiceover mulle ette sädistab. Ja ega Joosep ei trolli mind ainult ühe korra, vaid kui hakkan ohkima ja küsin uuesti, et ütleks kellaaja, siis ütleb uuesti "kellaaeg". Alles siis, kui hakkan ise kuskilt koti põhjast telefoni välja urgitsema, siis viimasel minutil ütleb mulle soovitud kellaaja. Või siis öösel, kui magama sätime ja mina olen juba teki all ja Joosep ka heidab pikali, siis mõni hetk hiljem palub mul tule ära kustutada. Ma siis kooserdan voodist välja, koban pimesi mööda seina, peaaegu olen lülitini jõudmas ja siis hüppab Joosep voodist püsti ja paneb tule kustu, ise sõnades: "Kallis, Sa oled nii armas!"

Eile õhtul sain teada, et Tartus on järjekordsed hansapäevad ja kuna eelmisel aastal saime igasugu hääd kraami, siis otsustasin uuesti jahile minna. Ostsin maasikaid, mureleid, herneid, juustupõimikuid (need on mega head...päriselt kaa), kodukalja, maitsestatud mandleid ja mustikaid. Ja seekord ei suutnud jätta ma ostmata ka roosa kiviga sõrmust ning pärlite ja kivikestega käeketi, mis kaunistab nüüd hoopis minu pahkluud, sest tehke nagu mina...ostke käekett ilma seda proovimata, hiljem avastage, et ohoo, see on liiga suur Sinu käe jaoks ja leia sellele uus ja sobiv kehaosa, kus seda kanda.

Enne, kui hansapäevadele läksin, siis otsisin oma tuunika alla sobivat pluusi, kuna tuunika kaelus on liiga avar ja tissid tahavad lihtsalt välja kukkuda. Sobrasin oma sahtlites, tooli pealt, niisama suvalises riidekuhjas ja leidsin lõpuks kaks pluusi ning läksin Joosepi juurde aru pärima. "Milline see pluus on" küsisin mina samal ajal vehkides ühe pluusiga. "Auklik" vastas Joosep.
"Mis asja? Kuidas need augud siia said ja kus need on?" katsusin käega pluusi ja olin ähmi täis häälega.
"Üks auk on pea jaoks, kaks auku käte jaoks ja üks keha jaoks..." vastas Joosep veidi kavalalt.
See polnud veel kõik, sest kui ma juba hansapäevadel ringi jalutasin, siis helistas Joosep ja uuris, et kus olen. Ma ütlesin, et olen ühes telgis vihmavarjus, mille peale teatas Joosep, et teab, kuna on selle telgi kõrval. Ütles, et läheb pargib oma võrri (loe: jalgratta) ära ja siis tuleb otsib mu uuesti üles. Kuna ma vahepeal muutsin asukohta, siis otsustasin Joosepit sellest informeerida, kuna ma olen ikkagi heatahtlik inimene, eksole. Telefon kutsub ja kutsub ja ikka veel kutsub, kui äkki Joosep lausub mu selja taga: "Miks Sa mulle helistad?" Ta nimelt seisis seal juba mõnda aega vaikselt, mulle midagi ütlemata, endal telefon hääletu peal.

CONVERSATION

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Back
to top