Kui ma siin hiljuti kribasin, et ma tahaksin ka ikka sutsu suuremat voodit, et saaksin looteasendis magada / väriseda või mägironija asendis puhata, siis vastupidiselt minule, Džännu nii nõudlik pole. Lebotasin õhtul voodis ja äkki hüppas see karvapall voodi jalutsisse ja kukkus ümbritsevat tekki käpaga kokku kraapima (loe: pesa meisterdama). Tavaliselt ma Džännul ei luba sellise asjaga tegeleda nagu voodipesu segi kammimine, sest teadupärast võib selline koera hobi päris kalliks maksma minna (loe: pesu ribadeks tõmmata). Kuid seekord tuli ta kuidagi eriti asjaliku olekuga. Nagu see, mida ta kohe tegema hakkab, on maailma tähtsaim tegevus. Tõstsin siis pilgu arvutilt ja jälgisin hoolikalt, et mida ta õigupoolest sehkendab siis. Ta oli täpselt sellise olekuga, et kui tema peakohal oleks olnud jutumull, siis seal oleks seisnud järgmine tekst: "Kraabin natuke siit ja siis kraabin voodikatte pealt ära...nüüd teen paar ringi ümber oma telje ja nüüd natuke kraabin veel tekki. Ohoo, siin on lina ka...oot-oot, kraabin selle ka madratsi pealt ära...oiii, natuke on Kai jalgade all ka veel tekki...see tuleb ka ära kraapida."
Vahepeal jättis askeldamise pooleli ja uudistas silmad punnis oma tehtud tööd. Kui kõik tundus olevat plaanipäraselt, siis jätkas tegevust: "Nonii, natuke on veel vaja siit kohendada ja siit kraapida...nonii, nüüd sai ilusti see tekinutsakas kokku kraabitud ja lõpuks ometi saan ma nüüd magama heita."
Ja nii oligi, kui kõik tekid ja voodilina oli kuni madratsini perfektselt ühte kohta nutsu kraabitud, siis viskas end nutsaku kõrvale, otse paljale madratsile maha ja ohkas rahulolevalt...perfect! :D
0 kommentaari:
Postita kommentaar