Mul viskas täna täiega üle see suhtumine, et Kai on nii mõistev, Kai on nii kannatlik, küll Kai kõigest üle saab ja blaa-blaa-blaaa. Olgugi, et ma võin teatud olukordades olla ekstreemselt kannatlik, siis see EI tähenda, et seda võib kurjasti ära kasutada ja mööda minu närve liugu lasta. Näiteks täna oli selline olukord, kus mina mõtlesin teha väikese lõunauinaku (I love when I get a change to take a nap), aga siis hakkas üks tiristamine ja helistamine pihta (karma on lits ja Murphy sakib sajaga). Jaah, ma ei eeldagi, et inimesed peaksid omama mingisuguseid selgeltnägija võimeid ja läbi telefoni nägema, et oi näe, Kai praegu magab ja momendil ei ole soovitatav talle hellata, aga mind tõsiselt ajab närvi see, kui te saate selle au osaliseks ja ma siiski suvatsen teie kõnele vastata, siis kostub teiselt poolt toru minu unisele häälele vastu eriti häiritud hääl, mis soovitab mul end enne kaineks magada, enne kui avaldab helistamise põhjuse ja lükkab kõne kinni. Nagu mis mõttes?! Nagu ma oleksin mingisugune padujoodik, kes magab päeva maha ja kes ei sobi kõrgeaususele suhtlemiseks. Noo ilmselgelt, ma ei saanud enam edasi magada, kuna olin vääääga häiritud antud olukorrast. Hellasin siis antud kõnealusele isikule tagasi, püüdes imiteerida eriti püüdlikult ärkvel inimese hääletooni, et mitte seekord solvata ja häirida seda õrnahingelist olevust. Kuid siis teatati mulle närviliselt, et pole enam tuju rääkida. Aaa...fine! Küll ma üle saan (Kai saab alati üle) ja aitüma, et mu uinaku ära solkisid ja sellele isegi põhjust ei andnud, aga sellest pole siiski hullu, sest Kai ju saab kõigist maailma hädadest üle ja vajadusel uinub uuesti- no hard feelings.
No pagan küll, mõtle nüüd ise natuke (soovitavalt kaine peaga) uuesti asjade üle järele...Sa rikkusid mu rahuliku ja mõnusa lõunauinaku ära ja siis ütled, et Sul pole antud hetkel enam tuju rääkida?! Tead mul pole tahtmist enam üldse Sinuga rääkida...kas kõlab hästi? Vot milline ilus lõpp, kõik on "rõõmsad", eksole?!
Mnjah, see ei olnud postitus selle eesmärgiga, et ärge nüüd mulle päevasel ajal helistage, aga mul on tõesti vahel selliseid päevi, kus ma teen lõunal uinakut ja siis ma ei pruugi kõnedele vastata. Isegi, kui äratate oma teadmatuses ja rumaluses mind üles, siis pole hullu- ikka juhtub. Aga vot see ajab mul küll harja punaseks, kui juba olete mind üles äratanud ja siis kukute õiendama, et mida asja, ma ei suvatse Sinuga suhelda, kui oled selline rõvedalt unekoomane .Sellise tõmblemisega võite kindel olla, et ajate mul une ära (mission completed) ja siis ma olen nagunii valmis juba teiega suhtlema ning ärge siis enam tulge minu nina alla vehkima lausega, et teil pole enam tuju rääkida.Sul parem tekkigu see tuju, sest see maksis minu une.
Kas teil on ka selliseid inimesi sõpruskonnas, kes lalisevad, et ää, Su hääl hetkel ei vasta praegu minu mingisugustele nõuetele Olen-Hullult-Exaited-Mida-Sa-Mulle-Kohe-Rääkima-Hakkad ja sellepärast läks mul just praegu tuju Sinuga suhelda ära?
0 kommentaari:
Postita kommentaar