Niisama Soome reisust muljeid

Juhtkoerte võistlustest olen nüüd piisavalt palju jahunud, nüüd tahaksin niisama jagada natuke neid mõtteid ja elamusi, mis mul Soomes olles vabal ajal tekkisid. Noh, see pole vist enam mingisugune tea mis uudis teile, aga kurat, kui mina peaksin elama nädal aega Soomes, siis ma peaksin võtma eluaegse laenu, sest peaaegu kõik maksab seal hüüber palju- nagu päriselt ka. Khm, ma kujutan ette, kuidas te praegu loete neid ridu ja mõtlete, et kas Kai on mingisugune eilane või pooletoobine, kes üritab kõigile teile selgeks teha midagi, mis on juba kõigile ammuilma selge. Enamus teist on kindlasti juba Soomes käinud, aga mina vaene sugulane, käisin elu esimesel Soome reisul. Jah, ma olin enne ka kursis, et hinnad on seal räme kallid (ma loen uudiseid ja olen eluga kursis), aga for real...näiteks einestasime esimesel õhtul Järvenpää Scandic restoranis ja lihtsalt näitena toon välja pasta. Maksis too 19 eurtsi ja kui tahtsid sinna juurde lisana lõhet või miskit muud, siis davaiks, 5 eurtsi keevitati kohe hinnale otsa. Niisiis, olgem ausad, kõigest keedetud makaronid läksid juba 24 euri. Hea, et sidrunivesi toodi lauda tasuta, et pasta alla loputada. Kuna sellised hinnad ehmatasid mu täitsa kaameks, siis ei hakanud üldse magustoitude poole kiikamagi. Pärast muidugi see poomisköis ümber kõri läks veits lõdvemaks, kuna selgus, et Soome Juhtkoerte Kasutajate Ühing maksab toitude eest. See oli ka veidi naljakas, et ootasime oma toitu üle 1,5h, aga see ootamine oli seda väärt, sest hoolimata kõigest, siis toit oli lihtsalt imeline!

Nüüd, kui olen ka ise saanud oma väikeste kabujalakestega tatsuda Soome kõnniteedel, ma mõistan täielikult, miks räägitakse ja kiidetakse Soome tänavaid. Need on tõesti väga head ja inimsõbralikud (nii lapsevankriga emadele,ratastoolikatele kui ka rulaatoritega ringi vuristavatele penskaritele). Ma ei tea kuidas nägijatel on ja kas üldse oskavad sellist luksust hinnata, aga mulle, kui pimedale olid need laiad ja kaldteedega lõppevad kõnniteed vägagi mugavad ja kui palju toredaid piiksuvaid valgusfoore seal oli.

Viimasel päeval enne laeva peale minekut, käisime ka Helsingis shoppamas. Käisime Stockmannis ja alguses luusisime niisama alustuseks meesteosakonnas ringi, kus ma pidin uuesti hindade tõttu ümber kukkuma. Näiteks suhteliselt tavaline (ei midagi erilist), korralik, aga ei midagi erilist, meeste jope maksis 799€, jakk 459€ jne. Leidsin siis ühe eriti šeffi meeste kampsu, aga see maksis ka hingehinda. Ma ei tea, äkki ma ise olen mingi rott ja siis need tegelikult ongi tänapäeval normaalsed hinnad, aga ma pole tänapäeva eluga enam lihtsalt kursis. Hoolimata sellest, et meeste osakonnas olid hinnad minu jaoks röögatud, läksime ikkagi silmailu otsima ka naisteosakonda. Näppisin igasugu kleite ja seelikuid ja bonšosid ja pluuse jmt, kui äkki leidsin jaki, mida ma kohe tahtma hakkasin. Helebeežist semisnahast sügis-kevad jakk, millele efekti andsid juurde kuldsed dekoratiivlukud ja loomulikult polnud see mingisugune vuffel ega tundmatu firma jakk, vaid Mango. Kuna tegu oli hooajakaubaga, siis oli see alega. Enne maksis 89 eurtsi, aga mina skoorisin selle endale 59 eurtsi eest. Nüüd oleks mul sinna juurde tarvis veel sobiliku salli ja Kuma liblikat. Kui pildilt seda jakki vaatate, siis äkki oskate mulle kommentaaridesse jätta erinevaid Kuma liblika linke  või soovitusi, et milline liblikas sinna kõige paremini sobiks? Salli ma mõtlesin samuti võtta sellise pruunika või beežika või nende kahe combo. Igatahes, andke mulle pimedale moealast nõu ;) Aitüma juba ette!
Mango jakk
Üks koht Helsingis jättis mulle veel vägeva mulje ja maitseelamuse- nimelt Star Bucksi kohvimaja. See on kohvisõprade paradiis. Noo, ja mina ju olen teadatuntud "kohvisõber" (loe: teejoodik), aga hoolimata sellest oleks olnud tegelikult patt mitte proovida tõelist kohvi, lattet, espressot, chaid või mida iganes hing ihaldas. Ma joon tõesti kohvi väga harva ja väga vähe ning kui üldse, siis ohtra piimaga. Seega tundus ainuõige valik olevat latte. Menüü oli muljetavaldav, aga et meeltesegadust vältida, võtsin suht menüü algusest pumpkin spice latte ja see oli jällegi imeline, kuid mitte nii imeline, mis sealt edasi sai. Istusime siis oma jookidega lauas ja lasime oma maitsemeeltel mõnuleda, kui äkki tuli meie laua äärde nägus noormees (ma vähemasti oletan, et oli nägus, sest sellises meelteparadiisis ei saaks teisiti ollagi) ja pakkus väikestes topsides koos vahukoore mütsikesega uudistoodet. See kohv erutas meie meeli kohe eriti, aga ma ei tea miks me nii lollid olime ja nime ei küsinud. Pärast laevale sõites veel unistasime sellest kohvist ja arutasime, et kui hää see ikka oli jne, aga eks lollid saavadki ainult pärast maitse üle diskuteerida, sest targad oleksid kohe sorti, rösti kangust küsinud ja üldist nime ja vürtse jne. Ma räägin algajate kamp.
pumpkin spice latte
Kuna mina olen oma lühikese elujooksul häbiväärselt vähe reisinud, siis oli ka üks minu kindel soove teha Helsingis mingi suvalise hoone taustal pilt, kus mina ja Džännu poosetame. Veronika otsis siis mulle sobiliku asukohta, mille taustal pildistada, aga kuna aeg juba näpistas meid päris valusasti tagumikust, siis ma koguaeg korrutasin, et vahet pole mis hoone, võtame mingi suvalise maja ja ongi korras (see kõlas umbes nii, et kuule võime juba sõita Tallinnasse ja siis kuskil Koplis klõpsu ära teha ja kärab kah). Kuid Veronika leidis mulle kellegi tähtsa kirjaniku ausamba (vähemalt me oletasime, et see on keegi kirjanik) ja kuna seal lilled ka veel õitsesid, siis see place osutuski  lõpuks valituks. Nagu ma ütlesin, siis mega kiire oli ja pilt sai pmt tehtud käigu pealt. Sups sinna, siis kästi mul lilleõiest kinni hoida (ma ei tea miks), naeratada ja voilaa- selline see klõps siis välja kukkuski.
Mina, kirjaniku üks kehaosa ja Janet
Busteeeeeed, vahele jäin, vana kõrremahlajoodik

CONVERSATION

7 kommentaari:

  1. Ilmselt teemaväline kommentaar aga mul on alati nii hea meel, kui su blogisse ilmub uus postitus!
    Sa tunned elust nii palju rohkem rõõmu ja kirjeldad seda kuidagi palju värvilisemalt ja detailsemalt kui inimesed, kelle silmanägemise ja kõikide muude meelte ja organite ja jäsemetega kõik korras on. Ja isegi mina, nägija, hakkan peale su postituste lugemist alati päeva jooksul rohkem erinevatele pisiasjadele keskenduma ja päeva lõppedes mõtlen, et elu on ikka tore asi küll... :)

    Aitäh, armas Kai! Su blogi on nagu hea raamat - õudselt tahaks edasi lugeda, aga postitused saavad otsa! :D

    VastaKustuta
  2. Oii, kui armsalt eriline kommentaar☺️ Kell on hetkel mingi öö, olen mega unine ja lihtsalt naeratan endamisi totakalt ja seda ikka Sinu positiivse kommi peale. Aitäh Sulle!😉

    P.S. Kommile vastates istusin magamistoas ühes nurgas...koera pesas :D

    VastaKustuta
  3. http://getkuma.com/collections/butterflies/products/red-butterfly-tie Linkisin sulle selle kuma liblika, mille mina valiksin. Ma olen väga kehv kirjeldaja, aga ma katsun midagi nüüd kokku jahvatada Sulle.
    Liblika ülemine tiivaosa on kreemikasvalge ja alumine tiivaosa läheb sujuva üleminekuga punaseks, tiibade ääred on tumepruunid. Selleks, et ta Sinu jakiga sobiks vajad salli, kus on lisaks beežidele-pruunikatele toonidele ka grammike punast sees.

    VastaKustuta
  4. See lillede taustal pilt on ka tõeliselt ilus ja loomulik. Jakk on küll minu arust üüüratult kallis :D Nii, et pole sa nii rott midagi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üü, tänud! See et see pilt ilus välja kukkus on kõik lillede süü.
      Aga see mis puutub sellesse semisnahast jakki, siis milline hind ei oleks Sinu jaoks üüratu? :)

      Kustuta
  5. Kirjanik Su selja taga on tõesti kuulus. Üks põhjanaabrite kuulsamaid. Nii et oled kuulsusega ühel pildil, ehkki Aleksisest ainult ribake paistab. :D

    VastaKustuta

Back
to top