Kõige esimese asjana tahan öelda, et ärge rohkem mulle teesid kinkige ega külakostiks tooge...ma just avastasin, et mul on nii palju teesid, et ma võin vabalt end oimetuks juua ja sõbrad ka nock outi joota. Nii, väga hea, nüüd olulised teated on edastatud ja mul kohe rahulikum olla :D
Täna hommikul tegin siis endale teed ja Joosepile kohvi ja kuna ma meile mõlemale lisasin räigelt palju piimapulbit (sest mulle kohutavalt maitseb nii), siis avastasin, et piimapulbri topsikut oleks vaja täita. No mis siis ikka, võtsin kapist täitepakendi, lõikasin kääridega lahti, positsioneerisin piimapulbritopsiku asukoha ja kukkusin pakendist pulbrit raputama. Kõik oli nagu ilus ja sujus hästi...kuni selle hetkeni, mil avastasin, et topsilt oleks võinud kaane ka pealt ära keerata, muig. No ikka juhtub, pole hullu...kraapisin pulbri kapilt kokku ja viskasin tee sisse. Kui olukord ära oli, siis mõtlesin, et oh vapsjee naljakas lugu blogisse teile lugemiseks, ainult, et siis ma avastasin selle pulbriralli keskel, et ma olen ikka tainas küll...ma oleksin võinud ju pilti ka teha. Pean end ümber harjutama, et oskaksin rohkem nägijast lugejatega arvestada, sest kuna mina piltidest erilist ei hooli, siis tavaliselt koristan äparduse ära ja elan oma elu edasi, aga teie...teie ei ole ju pimedad.
0 kommentaari:
Postita kommentaar