Astusin täna hommikul kaalule ja ma pidin end seaks ehmatama, sest enne külmetusviirust kaalusin ma 52 kg või miskit selle ümber, aga selle pooleteise nädalaga, mil ma madratsisse lohku sisse magasin ja kopsutükke välja köhisin, olen ma kaotanud märkimisväärselt palju lihasmassi. Ega siin midagi erilist imestada polegi, sest kui ma enamusest haiguse ajast lürpisin maitsestatud keedetud vett (loe: teed), siis siin ongi ka vastav tulemus. Kaal teatas kõlaval naishäälel, et minu kaaluks on 49,1 kg. Ja just nimelt olen kaotanud lihast, sest ma reaalselt tunnen, kuidas mul on jõudu vähemaks jäänud ja no pekilademed pole ka veel kõhu pealt kuskile vehkat teinud. Ma põen üleüldse raskesti kõiksugu külmetusviiruseid ja eks see olegi tingitud kroonilisest haigusest ehk diabeedist. Ega muidu nalja pärast ei soovitata rangelt kõikidel kroonilistel haigetel end gripi vastu vaktsineerida. Khm, mille mina tänavu aasta jätsin just vahele ja ma isegi ei tea mis põhjusel...ju laiskusest, viitsimatusest või mõttest, et ah, minuga nagunii ei juhtu. Ega ei juhtunudki, aga see viiruse läbi põdemine on lihtsalt heaks meelde tuletuseks, et olla järgmine aasta selle vaktsineerimisega hoolsam.
Seoses selle külmetusega pole ma mitu head nädalat trenni ka jõudnud, aga selle eest võin ma endale tunnustavalt õlale patsutada, kuna olen praktselt iga päev vihtunud kõhu- ja tuharalihaseid teha ja kui viitsimist on, siis viskan planku ka. Toitun ma endiselt üpriski tervislikult ja huvitav on see, et kuna ma olen nüüdseks märkimisväärselt kaua (natuke üle 4 kuu) vältinud teadlikult valget suhkrut, siis mulle on muutunud vastumeelseks kõiksugu mahlajoogid ja jogurtid, sest ma konkreetselt iga sõõmuga tunnen, et ma lihtsalt neelan suutäie suhkrut alla ja no ei isuta üldse enam. Organism pigem kisendab puhta kraami järgi ja nii ma siis teengi endale banaani-piimasmoothit. Oo ja enam pole kaugel ka sõstarde, maasikate ja teiste puu- ja aedviljade aeg. Ma nüüd lähiajal katsun oma tuhara-reie-puusa-rinna-käevarre-keskkoha mõõtmised ka ära teha ja siis nagu lubatud, jagan tulemusi ka teiega.
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2016
(309)
-
▼
mai
(35)
- Retseptisoovitus: kana-juustu-küüslaugu kotletid
- Ma olen tulivihane
- Siin siis blogijad, kes minu hääled endale said
- Nädala ostukorv ehk meeste ja naiste erinevus toid...
- Mulle ei meeldi kappe koristada
- Jee, mina niisama täiega ootamas 11. juunit
- Soovitan: Armeenia šašlõkk
- Pime versus ratastoolikas ja kurt
- Pime käsitööline
- Vähene uni ja viimase aja pinged teevad oma töö
- Ma olen siis parem laps kui sitakeeraja
- Ja sinna minu suurejooneline peenramaa läkski...
- EBA 2016 hääletuse kokkuvõttest
- Ära läbusta mu blogi
- Pimedaga ei ole mõtet vaielda ehk blogikujundusest
- Karm reaalsus ja veidi piinlik tõde
- Pommuudis
- Pole vaja endale ise mõttetutest ja tühistest asja...
- Minusugused tulebki purki tõmmata
- Ma suudan hetkega kõik ilusa ära rikkuda
- Miks lapsed oma vanemaid eesnimepidi kutsuvad? Sel...
- Linnapreilid Tartus
- No mida elult veel tahta
- Varsti saan ma sellest jamast vabaks
- Lapsesuu
- Sellist kaalunumbrit nägin ma viimati vast 10 aast...
- Väike pühapäevane pildipostitus
- Uurisin taaskord veidi lapse saamise võimaluste kohta
- Ma ei saagi hääletada?!
- Eesti Blogiauhindade hääletuseralli läks lahti
- Naabrist Parem: kuhu nad lapsed panevad?
- Kogemusnõustaja
- EBA 2016 üritusele selga / jalga
- Absoluutselt kõigest
- Millal läheb paremaks??!!!
-
▼
mai
(35)
0 kommentaari:
Postita kommentaar