Eile vaatasin, et selliste pikkade pausidega blogimine ei tee kohe teps mitte head. Vähemalt mitte minusugusele pimedale blogardile, sest eilset postitust kribades lõi mulle karm reaalsus ühe korraliku obaduse vastu näppe,kuna ma mõistsin, et ma ei mäleta enam elementaarsete tähtede asukohta klaviatuuril. Te ei kujuta ettegi, kui mitu korda ma pidin tähti ja sõnu kustutama või parandama. Mul oli vahepeal lihtsalt toimunud mingisugune lihasmälu taandareng.
Rääkides veel lihasmälust...
Täna käisime Riinaga selle hooaja esimesel trennituuril ja kui jooksulindile läksin, siis ma ei leidnud enam isegi start-nuppu üles, rääkimata kiirus-nuppudest. Kevadel oli see masin mul nii käe sees, et suutsin sõna otseses mõttes selle pimesi tööle panna. Täna olin aga selle masina kallal nagu mingisugune esmaklassiline juurvili. Tõsine hädaline. Võib-olla veits kohatu võrdlus, aga umbes sarnane olukord, kui peaksid uuesti kõndima õppima.

Igatahes trenn oli super mõnus. Khm, kuigi hommikul ma päris nii ei arvanud. Ma nimelt põõnasin pekid laiali voodis ja pidasin endaga ühe korraliku vaidluse maha teemal "Kas minna trenni või mitte minna", aga lõpuks jäi minu tahtejõulisem pool peale ja vedasin oma "paksu" pepsi voodist välja. Eks lõpliku otsuse langetamisele aitas kaasa kuuma dušši peale mõtlemine. Lihtsalt minu arvates kõige parem osa trenni juures ongi see pärastine kuum dušš, kus ma siis lihtsalt seisan kuuma aurava vee all ja lõdvestan lihaseid.

Trennis käimine oli igas mõttes kasulik. No lisaks sellele, et andis mõnusa enesetunde terveks päevaks, siis sain veel teada, et ma olen end paar kuud šampooniga pestnud. See tuli nõndamoodi välja, et ma lihtsalt andsin Riinale oma iii-melist "dušigeeli" nuusutada ja siis sedasi pool ebalevalt nentisin, et see vist JOIKi oma. Selle peale muidugi Riina teatas, et ei, see on Bed Head by DIGI šampoon, mis annab Su juustele volüümi ja kohevust... Ma vist ei pea ütlemagi, et Riina sai mu üle ühe korraliku kõhutäie naerda ja lisas, et ega ihukarvad tahavad ka volüümi saada :D

Kui trennist rääkida, siis ega ma palju ei teinud. Ei tahtnud kohe peale pausi esimese korraga kehale šokiteraapiat korraldada ja end rihmaks rassida. Tegin tavapärase kolme seeria asemel kaks seeriat külje-, selja- ja kõhulihaseid. Natuke jalgratast, triipsepseid ja siis lõpetuseks kiirkõndi. Kartsin küll, et suvepuhkus on teinud oma töö ja raudselt laibastun sekunditega, aga mkm. Mul oli jõudu ja vastupidavust küll ja veel. Jaksasin pärast isegi koju jalutadagi :D

Koju jõudes hakkasin kohe kokkama. Tegin Joosepi tellimusel ahjukartuleid kanaga. Kuigi ega lähipäevil pean end toitumise koha pealt kokku võtma ning taas rohkem tatart ja köögivilju sööma hakkama. Ega Joosepi menüü saab samuti peagi korraliku muudatuse, kuna teeb samamoodi ülepäeviti üpris ränka jõu- ja vastupidavustrenni ning seoses sellega peab hakkama rohkem proteiini tarbima, et lihast kasvatada. Selleks on ta viimasel ajal uurinud kõiksugu erinevaid proteiinipulbreid, aga no kuna neid pulbreid on mingi tagasihoidlikud miljon erinevat varianti, siis pole veel otsust langetanud, millist võtta.

Hetk tagasi lõpetasin oma seebi vaatamise ja söömise ning nüüd ootan Joosepit autokoolist koju. Jaah, seda uudist ma polegi ju teiega veel jaganud, et meie pere täieneb uue liikme võrra ehk et ostame auto. Jeii! See muudab elu ikka tunduvalt lihtsamaks ja mugavamaks. Ma pean silmas just seda, et kuna elame Pärnust väljas, siis ega bussiliiklust peale seitset enam väga ei toimu ja see seab üpris jäigad raamid meie liikumistele. No selline hästi eluline näide, et kui tahaks teatrisse või kontserdile minna, siis... No siis me pole lihtsalt läinud. Vähemalt mitte koos, sest ööseks peab keegi ikka koju jääma, kuna meil ju Python, kes vajab jalutamist. Eks nii mõnelgi korral on ema meile koera jalutamisel appi tulnud ja naabridki korra vastu tulnud, aga nadi on ka niimoodi kogu aeg teisi paluda.

Natuke eilsest ka...
Kuna ilm oli imeliselt päikseline ja enne, kui need novembrikuu lõputud vihmasajud meile jõuavad, siis tuleb võtta sellest kuldsest sügisest, mis võtta annab ja nii otsustasingi Janetiga metsa jalutama minna. Metsas lasin Janeti rakmetest ja rihmast lahti, et saaks natuke ringi tuuseldada ja ise samal ajal helistasin juhtkoeratreenerile, kellega panime uue Läti tripi paika. Ühtlasi uuris, et kuidas meil läheb. No mina kiitsin Janetit taevani, et oleme kolm järjestikku päeva Pärnu linna peal kõndimas käinud ja et on super tubli olnud. Natuke arutasime veel Janeti vanusega kaasnevaid iseärasusi ja vajadusi ning lõpetasime kõne. Kohe, kui kõne lõppes, suutsin ma metsa totaalselt ära eksida. "Karma", mõtlesin mina.

Janet oli muidugi küll sellise olekuga, nagu ta teaks täpselt, kus me asume ja kuhu oleks vaja minna. Eks ma siis lohisesin lihtsalt järgi, sest ega mul erilist muud varianti polnud, kuna need metsarajad on ju kõik nii kuramuse ühesugused :D
Vahepeal, nii igaks juhuks ja enda rahustuseks korrutasin talle, et otsigu ikka tee metsast välja. No otsiski, aga vales suunas, sest jõudsime otsapidi suurele maandteele :D
Joosepit ma ka kätte ei saanud, aga siis võtsin taaskord oma Blind Square lahti, kuhu sisestasin oma koduse aadressi ja sain teada, et kodu asub 675 meetri kaugusel kella ühe suunas. "Halleluuja! Me oleme päästetud", mõtlesin ma endamisi ja kamandasin Janetit teele.

Ma ei jõua endiselt kõiki neid inimesi ära tänada, tänu kellele ma oma iPhone sain, sest no ilma selle nutika vidinata seikleksin ma võib-olla siiamaani metsas, või äärmisel juhul nutaksin kuskil puu all.

Astusin täna hommikul kaalule ja ma pidin end seaks ehmatama, sest enne külmetusviirust kaalusin ma 52 kg või miskit selle ümber, aga selle pooleteise nädalaga, mil ma madratsisse lohku sisse magasin ja kopsutükke välja köhisin, olen ma kaotanud märkimisväärselt palju lihasmassi. Ega siin midagi erilist imestada polegi, sest kui ma  enamusest haiguse ajast lürpisin maitsestatud keedetud vett (loe: teed), siis siin ongi ka vastav tulemus. Kaal teatas kõlaval naishäälel, et minu kaaluks on 49,1 kg. Ja just nimelt olen kaotanud lihast, sest ma reaalselt tunnen, kuidas mul on jõudu vähemaks jäänud ja no pekilademed pole ka veel kõhu pealt kuskile vehkat teinud.   Ma põen üleüldse raskesti kõiksugu külmetusviiruseid ja eks see olegi tingitud kroonilisest haigusest ehk diabeedist. Ega muidu nalja pärast ei soovitata rangelt kõikidel kroonilistel haigetel end gripi vastu vaktsineerida. Khm, mille mina tänavu aasta jätsin just vahele ja ma isegi ei tea mis põhjusel...ju laiskusest, viitsimatusest või mõttest, et ah, minuga nagunii ei juhtu. Ega ei juhtunudki, aga see viiruse läbi põdemine on lihtsalt heaks meelde tuletuseks, et olla järgmine aasta selle vaktsineerimisega hoolsam.
Seoses selle külmetusega pole ma mitu head nädalat trenni ka jõudnud, aga selle eest võin ma endale tunnustavalt õlale patsutada, kuna olen praktselt iga päev vihtunud kõhu- ja tuharalihaseid teha ja kui viitsimist on, siis viskan planku ka. Toitun ma endiselt üpriski tervislikult ja huvitav on see, et kuna ma olen nüüdseks märkimisväärselt kaua (natuke üle 4 kuu) vältinud teadlikult valget suhkrut, siis mulle on muutunud vastumeelseks kõiksugu mahlajoogid ja jogurtid, sest ma konkreetselt iga sõõmuga tunnen, et ma lihtsalt neelan suutäie suhkrut alla ja no ei isuta üldse enam. Organism pigem kisendab puhta kraami järgi ja nii ma siis teengi endale banaani-piimasmoothit. Oo ja enam pole kaugel ka sõstarde, maasikate ja teiste puu- ja aedviljade aeg. Ma nüüd lähiajal katsun oma tuhara-reie-puusa-rinna-käevarre-keskkoha mõõtmised ka ära teha ja siis nagu lubatud, jagan tulemusi ka teiega.

Ema tehtud tort

• v*ttu on pittu.
• v*tt küll on vitamiin küll.
• m*nn on munapudru, munaklops.
• t*ra on Türgi või türann.
• p*tsi küll on putkavaht.

Sorry, mu nädalad on kuidagi kaootilised. Peaksin tegelikkuses postitama iga laupäev oma nädalast kokkuvõtte, aga see kuidagi ei õnnestu. Kuid siin siis väike ülevaade nädalast 8. august kuni 15. august.
Nagu ikka siis enamuse ajast sõin ma tatart, kuid üldiselt see nädal oli palju kõrvalekaldeid. Alustades sellest, et esmaspäeval (10.augustil) käisin ma Cafe Truffes einestamas, kuid üritasin siiski jääda tervislikuks ja Arvamusfestivalil sõin lõunaks kartulit ja suitsuräime, mille kõrval oli ka kodujuust ja peedisalat. Iseenesest kõlab nagu täitsa tervislikult kogu see värk, kuid mind rohkem häiris see, et ma ei saanud oma kindlatest söögikordadest kinni pidada. Taimset teed see nädal olen ainult paaril korral joonud ja seda on ikka maru vähe, kui arvestada, et muidu joon ma seda nädalas 15-21 korda. Seega pole minu kaalunumber võrreldes eelmise nädalaga muutunud. Kuid seda pean ma küll nentima, et minu meelest on mul kõhupekki vähemaks jäänud, aga võib-olla ma lihtsalt kujutan seda endale ette, kuna see on minu soovunelm.
Joosep vaatas ühte dokumentaali, kus arutleti, et miks pole looduses mitte ühtegi ülekaalulist looma ja tehti järeldus, et looduses pole ühtegi taime, mis sisaldaks üheaegselt nii suhkrut kui ka rasva, mis koos süües põhjustakski siis rasvumise. Tehti ka mingisugune teaduslikkatse identsete kaksikute peal, kus üks kaksik sõi ainult magusat ja teine rasvast ning vaadati, et kuidas see organismile mõjus. Kusjuures üllatuslikul kombel väga hullu ei juhtunudki ja analüüsid olid ka oodatust paremad ning sellest vist tehti järeldus, et kui süüa suhkrut ja rasva üheskoos, siis vot see põhjustab ränka mõju organismile.
Aga nagu ikka, siis lõppu lisan oma kaalunumbrid, mis seekord on täitsa igavad :)
Algkaal: 54,5kg

Mõtlesin ja mõtlesin, et kuidas oleks kõige parem, mõistlikum ja hästi jälgitav postitus teha minu ühe nädala toitumisest- ja trenniplaanist. Kõigepealt ütlen alustuseks, et kuna mul on endiselt neerupuudulikus, siis ma pean oma menüüs hetkel vältima liigset valku ja kaaliumit. Arvan, et kui keegi tahaks proovida samasugust sarnast menüüd, siis peaks kindlasti valgusisaldust tõstma.
Kurb on see, et ma ei tulnud selle peale, et mõõdulindiga ära mõõta oma reite, puusade, keskkoha ja käsivarte ümbermõõtu. Kaaluda ma õnneks ei unustanud end :D
Muidu ma olen küll selline frukt, kes ei suuda poole nädala pealt midagi alustada- kõik peab hakkama ilusti esmaspäeviti, kuid seekord tegin erandi ja mõtlesin, et alustan parem kohe. Seega tegin algust laupäeval.
Esimene nädal 26. juuli kuni 1. august.
Enamuse nädalamenüüst moodustaski siis tatar, kas keedetult või praetult ja portsjonid olid korralikud. Toon siia ühe päeva näidise:
Hommikul ärgates jõin taimset teed ja pool tundi hiljem sõin keedetud tatart piimaga.
Lõunal sõin ühe võileiva, mis koosnes: peenleib, kergelt määrdeks toorjuustu, singi-šhampinjonivorst ja kõrvale jõin taimeteed ja kaks värsket kurki.
Õhtul jõin taimset teed ja pool tundi hiljem sõin röstitud kaerahelbemüslit värskete aiamaasikatega, peotäis mandleid ja mõned amplitomatid.

Müslit ja võileiba ma väga paljudel päevadel ei söönud (võib-olla ainult paaril päeval nädalas). Enamus oli ikka nii, et hommikul tatar ja õhtul tatar ning lõunal midagi kerget (ube, herneid, maasikaid, vaarikaid jmt). Söögikorrad on ka mul enam-vähem rutiinsed ja õhtul peale seitset ma ei ole söönud. Ükskord tuli selline meeletu näksimise isu, siis võtsin pool peotäit mandleid ja see aitas enam-vähem seda näksimisehullust maha suruda. Mõni õhtu olen ka taimeteed veel lisaks joonud, kuid üldiselt muul ajal tarbin lihtsalt vett. Kui keegi tahab täispikkuses nädalamenüüd, siis võib mulle kirjutada ja küsida ning jagan lahkesti ka huvilistega.
Kuid nüüd siis ka kaalunumbrist. 26. juulil, kui alustasin, siis näitas kaal 54,5kg ja nädal hiljem olin 52,7kg. Ehk, et nädalaga kaotasin 1,8kg.
Minu eesmärk ei ole tegelikult niivõrd kaalu alandada, vaid põletada ja ära kasutada liigne rasv ning kui see on saavutatud, siis hakkan lihast kasvatamaja siis tõstaks menüüs tasapisi valgusisaldust.
Trenni osas mul hetkel väga valikut ei ole, kuna selgus, et Tartu Auras ei olegi enam kavas vesispinningut (ma olen niiiii pettunud!) ja siis olen piirdunud lihtsalt kõndimisega, kõhu- ja seljalihaste trenniga ning igapäev teen istessekükke (umbes 40-60tk 3-4 seeriaga). Seljalihaseid pidavat sellepärast tegema, et kui teed kõhulihaseid ja seljalihaseid ei treeni, siis mingi aeg  pidavat hakkama selg valutama. Ma hakkasin siis ka suurest hirmust seljalihaseid vehkima- ega see mööda külge maha ei jookse :)
Kui kellegil on siis soovitusi, märkusi või niisama küsimusi, siis võib julgelt kommentaaridesse jätta ;)