Joosepil on võime ja teadmised, kuidas mind kõige paremini, kiiremini ja võimsamalt ärritada. Ta on selles maailmameister. Ma muidugi ei mõtle siin sellist püha viha, kus ma tahaksin tal juuksed ükshaaval peast välja kiskuda ja näkku korduvalt släppida, vaid pigem räägin sellisest humoorikast hüsteeriast, kus ma üle korteri pistan heledal häälel kriiskama. See on siis minu üks väljendusviise, kui ma soovin Joosepile väga üheselt selgeks teha, et ma olen kohutavalt häiritud tema tegevusest (ei, mul ei ole diagnoositud autismispektri häiret). Tema muidugist ainult naerab minu üle. No näiteks täna... Mina palun armsasti ja ilusasti abi, et viskaks möödaminnes mul postituse joonduse paika ja siis palusin veel, et parandaks ühe kirjavea ära, öeldes "Lisa pealkirjale üks t-täht juurde". No ja mida teeb tema? Selle asemel, et seda teha, kirjutab ta mu öeldud lause üles ja avaldab postituse. Siis poleks nagu midagi, kui ma muudan pealkirja uuesti ära ja see kuvaks edaspidi kõikjal seda õiget pealkirja, aga eii ole nii. See kuvab igalpool seda esimesena avaldatud pealkirja ja kuna minu blogi on ka teiste blogijate blogrollis, siis kohe kui selle avastasin, muutusin ma hüperemotsionaalseks ja karjusin Joosepi trummikiled peaaegu ribadeks. Nüüd me oleme selline armas paarike, kus üks on pime ja teine ei kuule :D Perfect mach!
Sellega seoses meenub mulle, et kui meil Mallukaga tuli kunagi ammu jutuks, et kumb oleks parem olla, kas pime, kurt või ratastoolis (no kui valikuks oleks ainult need kolm varianti), siis minu üllatuseks oleks Mallu iga kell ennem kurt ja ratastoolis kui pime. Ja kui tegi selleteemalise postituse
oma blogis, siis ka tema lugejad olid seisukohal, et ofcourse, et ennem oleks ikka kurt kui pime. Ma jäin siis on my own seda pimedust propageerima :D Aga olin üpris kindel, et Joosep valiks pimeduse, kuna on näinud seda maailma minu kõrvalt päris lähedalt, või noh, ta on lausa selle sees. Aga mida ma pidin kuulma... Ta valiks ka kurtuse pimeduse asemel ja põhjus olevat selles, et siis ta ei peaks minu lolle küsimusi kogu aeg kuulama ja neile vastama :D Hah, aga ta unustab ära, et ma oskan natuke ka viipekeelt ja küll mu armas sõbranna Carola vajadusel mulle seda viipekeele värgindust siis juurde õpetab ja siis ma hakkan kätega Joosepi näo ees vehkima. Ma arvan, et ma ei ajaks teda siis kohe üldse närvi :D
0 kommentaari:
Postita kommentaar