Eile kuskil poole päeva pealt niitis külmetus mu jala pealt maha. Ma siin veel möödunud nädalal hõiskasin, et ma polegi see hooaeg üldse haige olnud, isegi nohu pole olnud. No ja säh Sulle! Pole vaja enne õhtut hõisata. Pool vegeteerides üritasin veel kodu ka nati kraamida, sest see oli õudus kuubis, mis siin toimus. Kraanikauss uppus mustade nõude alla, riided olid laiali, voodi oli tegemata, põrand ei paistnud enam liiva ja karvade alt väljagi jne. Kuid lõpuks just enne Joosepi koju naasmist jõudsin ma pesu pesema panna, voodipesu vahetada, nõud pesta, tolmuimejaga toad üle käia, riided ära koristada ja muud nipet-näpet, nagu hää naine muistel aal. Ja siis lõpuks vajusin ära voodisse. Mingi hetk hakkasin ülekere värisema ja otsustasin end kraadida, aga kraadiklaas tegi mulle kiiresti selgeks, et ma olen mingi simulant, sest temperatuuri oli kõigest 35,6C. See oli nii uskumatu, sest mu pea huugas otsas, põsed õhetasid, kurk oli veits paistes ja külmavärinad olid. Paar tundi hiljem hakkasin nagu vana mees köhima ja läkastama ning Joosep tegi mulle kuuma teed ja siis otsustasin end uuesti kraadida. Teisel kraadimisel oli siiski ka palavik olemas 37,1C ja mida aeg edasi, seda külmem hakkas ja lõpuks näitas kraadiklaas 38,1C. Lülitasin voodil madratsisoojenduse sisse ja tänasin mõttes kõiki neid inimesi, kes olid selle toote valmimisprotsessil abiks. Muidugist, kui Joosep ükskord magama saabus, siis tema reaktsioon oli sellele teki all valitsevale saunale kõike muud kui saltosid viskuv õnnelik mees. Aga no ei olnud tal häda miskit. Hoolimata sellest põrgukuumusest, siis mina veel nõudsin, et võtku mind kaissu, et ikka veel soojem oleks ja nii ma uinusingi Joosepi kaisus. Mingi aeg öösel ärkasin ma muidugi läbi märjana üles, sest avastasin, et oh sa püha püss, siin teki all on tõesti palav.
Igatahes tundub, et see öine higistamine aitas ja palavikku hetkel pole...või no vähemalt hommikul oli mul normaalse inimese temperatuur 36,6C. Kurguvalu vastu olen täna kasutanud Hedelix köhasiirupit ja Strepsils Intensiv ja lasin endale ka C-vitamiini tuua ning neid olen 6 tbl ära söönud. Kui ma õigesti mäletan või tean, siis minu info kohaselt võib inimene ükskõik kui palju C-vitamiini endale näost sisse ajada...või siis nii palju kuni põhja alt ära lööb. Praeguseks on veidi rohkem inimese tunne, aga jube kiiresti tuleb väsimus kallale ja tahaksin koguaeg magada. Kõige hullem on see, et ma pean homme varahommikul juba Tallinnasse koolitusele sõitma ja jään sinna lausa 1-2 ööks ja siis laupäeval on Joosepi sünnipäevapidu sõpradega, kuhu lubasin suupisteid vorpida ja pühapäeval on Viljandi Järvejooks, jeeiii. Ilm on muidugist "suurepärane" 12 km läbimiseks. Ma kujutan juba elavalt ette, millised mudakollid me Janetiga oleme, kui finišeerume ja kuidas meil oleks vaja pärast bussi peale saada. Saab huvitav olema.
0 kommentaari:
Postita kommentaar