Ma aeg-ajalt käin ikka kodukandis Kilingi-Nõmmes ja alles hiljuti
juhtus minuga järgmine lugu. Kuna ma elan Tartus Näituse tänaval, siis on
äärmiselt mõistlik ja mugav paluda peatust pikamaaliini bussil
teha Pauluses, sest sellisel juhul kõnniksin ma koju kiires tempos
maksimaalselt 15 minutiga ja minu marsruut näeks sellisel juhul välja
umbes selline: astun bussist välja, kõnnin mõned meetrid paremale, lasen
Janetil otsida parema sebra, ületan sõidutee ja jätkan otsesuunda mööda
Kastanit, kus peaksin ületama vist 3-4 tänavavahet ja voilaa, olengi
Näituse tänaval, kust minu koduukseni on ikka maruvähe kõndida.
Aga, et kogu seiklusest anda täielik ülevaade, siis alustan ikka algusest...
Ma ei olnud varem katsetanud seda varianti, et oleksin palunud
bussijuhil teha peatus Pauluses (kuigi ma ise just hetk tagasi eespool märkisin
ära, et see on äärmiselt mõistlik). Seega võime öelda, et teoorias olin ma
tugev, aga praktikas sakkisin täiega, aga üldiselt mind sellised ära eksimised
ei heiduta, vaid pigem lähen uuesti proovima.
Astusin siis Kilingi-Nõmmes bussi peale ja küsisin endale 0-pileti ning
ühtlasi uurisin viisakalt ja bussijuhile naeratades:"Kas Te Soinastes ka
peatute?" (jep, ma ei kirjutanud praegu valesti...ma tõepoolest küsisin
Soinastes peatust ja kes Tartut ehk nii palju ei tunne, siis võin paralleelse
näitena tuua Tallinna...see siis oleks põhimõtteliselt sama hea, kui ma
Tallinnas sooviksin sõita kuni Järvevana teeni, aga nii muuseas lähen
hoopiski Pääskülas maha).
Bussijuht vastu:"Kui huvi on, siis ikka peatun."
Mina rõõmsalt vastates:"Jah, huvi on üle keskmise."
Bussijuht:"Siis teeme peatuse!"
Mina lisasin lõppu:"Aga vabandage, kas palun annaksite mulle märku,
kui Soinaste peatus hakkab lähenema, sest ma ei pruugi alati õiget
hetke ära tabada?!"
Bussijuhtmuretul häälel:"Jah, ärge muretsege. Ma aitan
Teid!" ja reis võiski alata...
Bussireis sujus kenasti ja hakkasime Tartusse jõudma, buss sõitis ümber
ringtee, siis veel natuke edasi ja siis paremale ning siis vasakule, tegi
esimese peatuse, kus väljus üks inimene ja mina istun rahulikult oma
kohal edasi, sest pöörangute järgi nagu ei ole minu peatus. Buss hakkas
vaikselt edasi liikuma, kui üle vahekäigu uuris üks tütarlaps minult:"Kas
Teie mitte ei soovinud Soinastes maha minna?"
Mina üllatunud häälel ja külme kergitades:"Kas see oli Soinaste?"
Ise samal ajal mõeldes, et kas natuke nagu vara ei ole see minu
kodulähedane peatus või nii ning tundsin natuke pettumust, et ei saanudki
seda mõnusat lühikest marsruuti seekord katsetada, kui äkki tütarlaps hõikas
bussijuhile:"Vabandage, Te pidite selle pimeda tüdruku Soinastes maha
laskma..."
Bussijuht vajutas koheselt pidurit ja liikus minu poole.
Sain aru, et nüüd on kohe bussist välja minemine ja haarasin ruttu Janeti
rihma, oma koti ning bussijuht võttis mu sülearvuti ja nii ma kribinal-krabinal
kolistasingi bussist välja (mida ei saa Janeti kohta öelda, sest Tema vaatas
mind ja bussijuhti küll sellise näoga, et "mismõttes me praegu maha
läheme?", aga kuna ma ikka väga tungivalt nõudsin, et tulgu istmete vahelt
välja, siis valikut ei jäänud). Ma ise veel tänasin suurest rõõmust
bussijuhti ja lisaks uurisin, et umbes mitu meetrit me bussipeatusest
edasi sõitsime. Olles saanud oma küsimusele ammendava vastuse,
siis bussijuht läks tagasi bussi, sulges bussiukse ja sõitis minema
. Korraks vaibus liiklusmüra ja tekkis hetkeline vaikus ning momentaalselt sain
aru, et midagi on väga valesti ja siin on helisid, mida siin olla ei
tohiks...ning sekund hiljem ütlesin keset kõnniteed seistes imestunud ja
hämmeldunud häälel:"Eiiiii olee võimalik! Ma olen Soinastes!!!" (no
see oli siis see hiilgehetk, kui ma lõpuks taipasin ise ka, et ajasin
meeltesegaduses peatusenimed segi....hurrraaaa!)
Jätkub...
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)

Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2014
(139)
-
▼
juuni
(17)
- Arvake ära, kes ei ole Rakveres
- Unenägu
- Kallistame?! Ei, parem lömastame ninad
- Mul ei ole sellele postitusele pealkirja
- Trippimine
- Sünnipäev-sünnipäev...hip-hip hurraa!
- Palju mõtteid
- Päev loomaaias
- Janet ja Ellie
- Õnnelik 13
- Terve kui purikas ja kõike ei tasu uskuda, mida in...
- Tervitusi suvepealinnast Pärnust
- Seda, teist ja kolmandat
- Miks minna otse, kui saab minna ringiga...väga suu...
- Miks minna otse, kui saab minna ringiga...väga suu...
- Igasugused loomad
- Suvi
-
▼
juuni
(17)
0 kommentaari:
Postita kommentaar