Reisisaatja Pärnu bussis

Mõtlesin, et panen kirja ühe lookese, mis minuga üleeile (see tähendab siis neljapäeval) juhtus. Plaanisin järjekordselt, üle pikaaja, sõita Kilingi-Nõmme puhkama, sest ema juba ammu helistas ja andis teada, et tikrid, sõstrad, herned, vaarikad ja muud aiasaadused juba valmis. Kuna sellist väärt kraami oleks patt raisku lasta, siis võtsin jalad selga ja panin plaani paika, et neljapäeva hommikul sõidan Nõmme...tegelikult tahtsin juba kolmapäeval minna, aga Joosep hakkas seletama, et ma olen viimasel ajal nagu kuuvarjutus, keda pole üldse näha ja kui korraks ilmun, siis pole vaja karta, et ma väga pikaks ajaks koju jään. Fine-fine...ma siis olin nõus kompromissiga ja pealegi, kui pakutakse soodsat kompromissi, siis miks ei peaks ma nõus olema. Nimelt lubas Joosep, et võtab mulle kolmapäeval eelmüügist 0-pileti ära ja saadab mu ISIKLIKULT veel bussile ka...

Mnjah, piletit Ta mulle ei võtnud...ülla-ülla, kuna unustas...miks see mind küll ei üllatanud?! (üks korralik muie minupoolt)
Läksime siis neljapäeval aegsasti bussijaama, et ikka kella kümnesele Pärnu bussile jõuda...mis loomulikult ei sõitnud neljapäeval ja kui päris täpne olla, siis pole vist viimased kümme aastat sõitnud, aga võib-olla pole kunagi sõitnud...ühesõnaga ma ei tea, aga fakt oli see, et sellist bussi antud hetkel ei eksisteerinud!
Lõpuks sõitis ette kauaoodatud Tartu-Viljandi-Pärnu buss, lasime viisakalt eelmüügist ostetud piletitega rahva peale...
Vahepeal ütles bussijuht ühele noorhärrale, kes soovis minna Viljandi folgile, et Tema oma bussi joobes inimesi ei võta, mille peale noormees loomulikult vastu vaidles, et Tema ei ole joobes, aga bussijuht jäi endale kindlaks ja ütles suht konkreetsel häälel uuesti:"Ma ei luba Teid bussi ja jutul lõpp!" Mille peale noormees ägestus ja karjus bussijuhile:"Mida Sa karjud varahommikul? Mingi debiilik oled või? Ma ei ole purjus...see buss sõidab...sõidab fakking kraavi!" Mkm, üldse ei olnud purjus...lihtsalt väga värviline kuju ja äkilise loomuga noormees, muig. Pealegi, mis Sa pablad selle folgi pärast...järgmine aasta on ka Viljandi folk ja katsu selleks ajaks lihtsalt kaineks saada. Easy-peasy, lemon squesy :D
Aga astusin siis mina Janetiga bussi ja tervitasin bussijuhti, kui äkki vasakult kostus vanema naisterahvahääl:"Tere-tere! Palun dokumenti, Teil on küll see koer, aga siiski kontrolliksime ka dokumenti." Läbinud edukalt kontrolli ja bussijuht saanud loa mulle pilet väljastada, sain edasi liigutud ja isegi esmavaatlusel sobivad istekohadki leitud, kuid minu rõõm jäi üürikeseks. Peagi tulid täieõiguslikud kohaomanikud, kelle kohtadel ma laiutasin. Tegelikult ei saa midagi paha öelda tolle härra kohta, sest kui märkas juhtkoera, siis ehmatusega küsis, et kas ma olen pime...no ilmselgelt ma vastasin sellele küsimusele jaatavalt, mille peale ütles härra koheselt, et istuge Teie rahulikult, me lähme vaatame kas tagapool on vabu kohti...paraku-paraku ei olnud ja niisiis kutsus too härra appi reisisaatja, kes aitaks, suhteliselt täis bussis, mulle uus istekoht leida. Ma soovin, et härra poleks seda teinud, aga noh seekord läks sedapidi.
Nii ma siis oma raske seljakoti tagasi selga vinnasin ja nii ma siis küljelt küljele taarudes tahapoole liikuma hakkasin, sest raske kott viis mind kitsas vahekäigus natuke tasakaalust välja. Reisisaatja taga seletamas ja omaette arutamas:"Nonii, nonii...kuhu me Su istuma paneme?!"
"Ma tõesti ei tea..." mõtlesin ma irooniliselt. Ma isegi ei tea miks ma irooniliselt mõtlesin, aga ju see oli tingitud selle reisisaatja teravast ja väga käsutavast hääletoonist, mis püüdis kõike oma kontrolli all hoida.
 "Minge sinna päris viimasesse ritta!" kamandas reisisaatja mind ja kuna krapsakas inimene jõuab mitmel rindel "tulistada", siis möödaminnes nõudis bussi vahekäigus teiseltki seisvalt inimeselt aru:"Nonii...miks Te seisate???"
Jõudsin siis õnnelikult viimasesse ritta ja potsatasin asjad istmele. Aknaalune koht oli hõivatud, aga istusin siis viisakalt tolle inimese kõrvale...Janet üritas eelviimase ja viimase istme vahele end suruda, et vahekäigust eest ära minna, kui reisisaatja äkki kamandama hakkas:"Pange koer vahekäiku...pange-pange!" No üritasin siis Janetile selgeks teha, et peab lamama vahekäigus ja lõpuks leppis sellega. Sain mõni minut raulikult istutud, kui mu kõrvu oli kuulda vaikset arutelu, mis sisaldas ka sõna "koer" ja hetk hiljem sekkus vestlusesse jälle seesama tuttav kamandav hääl:"Nonii, nonii...miks me seisame? Miks?"
Noored inimesed siis vastasid veidi kogeledes:"Siin on koer."
"Püha Mooses!" mõtlesin mina. "Ei või olla!"
Loomulikult, aga otseloomulikult tuli reisisaatja minu juurde ja andis mulle uue korralduse:"Pange koer istmete vahele!" Hakkasin siis Janetit suunama ettevaatlikult istmete vahele, kuhu Ta läks suurima rõõmuga...ikkagi inimestelt jalust ära. Noored said minu kõrvale ära istudud ja reisisaatja andis uue korralduse:"Pange nüüd koer tagasi vahekäiku, pange-pange!" Sel hetkel tundsin, et kui see reisisaatja veel ühe korra ütleb, et ma pangu oma koera sinna või siia, sinna või tänna, esimest-kolmandat-seitsmendat-kümnendat korda, siis ma ei suuda end talitseda. Minu juhtkoer EI OLE mingisugune elutu mööbliese, mida tõstame sinna ja tänna!
Õnneks oli minu naaber väga tore naisterahvas, kes ütles mulle, et las kutsu tudub Tema jala peal, et Teda see üldse ei häiri ja nii oligi olukord mõlema osapoole jaoks lahendatud...vähemalt nii ma arvasin. Sulgesin silmad ja hingasin rahulikult välja, kui äkki mu näo ees kostus reisisaatja kriipiv hääl:"Kuhu Te sõidate?" Ma lõin hetkega silmad lahti ja saatsin Tema poole kurja pilgu ja vastasin stoilise häälega:"Kilingi-Nõmme."
"Ahaa, Kilingi-Nõmme...aga pange koer vahekäiku!" Ma tahtsin hakata sellele reisisaatjale juba midagi ütlema, kui mu naaber astus minu kaitseks välja ja rahustas reisisaatja maha lausega:"Las koer lamab siin. Meil on kõik hästi!"
Halleluuja! Aitäh Sulle hea inimene, kes Sa minu kõrval sõitsid (23. juuli 2014 Tartu-Viljandi-Pärnu bussis ja väljusid Viljandis) ja panid mind tundma, et ma pole mingi segav faktor koos oma juhtkoeraga. Ärge saage minust valesti aru...ma ei ütle midagi halba reisisaatjate olemasolu kohta, kuid natuke võiks äkki mõelda ja arvestada, mida ja kuidas võiks käituda.

CONVERSATION

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Back
to top