Seekord sai siis postitus sellise pealkirja, kuna tegelikkuses tahtsin hakata kirjutama, et millise huvitava maitseelamuse ma eile sain ja seda täiesti kogemata. Kuid kui pealkirja mõtlesin helistas Maria ja ütles: "Kuule ma mingi 10 minuti pärast jõuan Sinu juurde." Mul oli selline face screaming in fear nägu peas ja süda vajus varvastesse. Hakkasin kärmelt peas oma kalendrit läbi lappama, jõudmaks selgusele, et kuhu ma täna minema pidin. Aga kuna minu otsingumootor tulemusi ei andnud, siis küsisin Marialt otse, mille peale vastas täiesti rahulikul häälel: "Ma pidin ju Sulle maikellukesi tooma...tahad ju veel ikka?"
Uh, kivi langes südamelt, kuid Maria sai pragada, et ärgu tehku mulle sellist šokiteraapiat, mul tõepoolest vajus süda varvastesse (varvastesse sellepärast, et mul polnud ju saapaid jalas, mille sääre vahele saaks süda vajuda). Aga ma sain nüüd oma maikellukesed kätte, asetasin need oma öökapile ja olen nende imelisest lõhnast seitsmendas taevas..
Kuid nüüd asun õige asja kallale, selle asja kallale, millest tegelikult tahtsin kribada (enne kui Maria oma lilledega sisse sõitis :D). Nagu mul ikka juhtub ja mul ei juhtu asjad sellepärast, et oleksin koba...hell no, vaid kuna näen "sutisuti" halvemini kui tavalised inimesed. Tegin eile enneolematu avastuse. Hakkasin endale tegema oma lemmikteed, no ikka seda karamelliteed mee ja piimaga. Nagu ikka, valasin vee tassi, pistsin teepakikese ka sisse ja ootasin ning kui olin oma sisemise kella järgi piisavalt oodanud, siis võtsin pakikese välja ja viskasin minema. Kui hakkasin mett teele lisama, siis äkitselt tungis mu ninna piparmündilõhn. Alguses mõtlesin, et see ei saa olla piparmünt, sest mul on ju karamelliteepakikesed eraldi klaaspurgikeses, aga korduval nuusutamisel sai selgeks tõsiasi, et tassis oli siiski imelikul kombel piparmünt. Esimese reaktsioonina ohkisin, teise mõttena kaalusin tee ära valamist ja uue tegemist, kuid jäin kolmandale mõttele truuks ja viskasin valmis piparmünditeele karamelliteepakikese sisse ning ootasin veel mõned minutid, lisasin mett ja piima ja voilaa. Ma olin tegelikult täiesti valmis, et sellest tuleb suht joogikõlbmatu solk, kuid täiesti vastupidi - see oli üleootuste hea, peaks ütlema, et lausa võrratult hea. Täna hommikul tehes endale jälle teed pistsin juba teadlikult kaks pakki tassi ja nautisin jälle piparmündi-karamelliteed mee ja piimaga. Nüüd siit edasi tekkis mul mõte ja ettepanek kõikidele teemagnaatidele, Te võiksite teha uue teesordi, sest see oleks sensiatsiooniline uudistoode ja paljud ostaksid, vähemalt mina ostaksin küll. Aga võib-olla on selline tee juba ammuilma meie poelettidel olemas, aga vaid mina rumal pime inimene ei tea sellest midagi...kui nii, siis võite vihjeid jagada.
Maikellukesed
0 kommentaari:
Postita kommentaar