Ma sätin end kohe ära magama, aga enne homset tähtsat päeva kirjutan ühe lühikese postituse. Kui ma oskaks, siis arvatavasti paneksin selle parooli alla, aga kuna ei oska, siis las loevad kõik. Pealegi see pole midagi sellist, mis kardaks päevavalgust või mille pärast peaks häbenema. Ma vähemalt ise küll ei tea ühtegi põhjust häbenemiseks- see selgub nimelt homme ühel tähtsal volinike koosolekul.
Kui lühidalt teid asjaga kurssi viia, siis selle aasta alguses valiti mind ühe MTÜ juhatusse, mis asub Pärnus. Ma polnud sellest eriti vaimustuses, kuna elan Tartus ja teadvustasin endale, et mul pole võimalik igal ajal kohale tulla. Teiseks on minu kõige suuremaks südame asjaks ikkagi Eestis elavad ja töötavad juhtkoerad ja nende kasutajad. Seega juhin suurima rõõmuga enda MTÜ-d ja panustan suurema osa energiast sinna.
See Pärnu MTÜ korraldas märtsis juhatuse koosoleku, kus ka mina osalesin. See oli siis see koht, kus uus juhatus istus esimest korda ühiselt laua taha ja said üheskoos arutada, et kuhu ja kuidas edasi. Tegin ka omaltpoolt mitmeid ettepanekuid, noo, et mida võiks paremaks muuta ja millele veel rõhku tulevikus pöörata. Käisin välja paar projektimõtet, aga need laideti kohe maha, sest need võtavad nii palju energiat ja noo kevad tulemas ja porgandeid vaja istutada jne.
Järgmine koosolek toimus mais, kus mina kahjuks osaleda ei saanud, kuna mul oli arstiaeg, mida olin ligi pool aastat oodanud. Kuid saatsin oma mõtted kirjalikult, kuna mulle anti võimalus päevakorrapunktidega tutvuda ja ühtlasi sel koosolekul määrati minu vastutusalaks noortetöö. Juunis tegin siis väikese koosviibimise noortega, et saaks kõigepealt üksteisega tuttavaks, arutaks läbi, mida noored tahaksid teha ja millised on nende ootused jne. Peale seda kohtumist noortega palusin MTÜ esimehel saata endale noorte kontaktid, et saaksin nendega suve jooksul ühendust võtta. Kontakte mulle ei saadetud, kuskil kolme nädala pärast tuletasin end uuesti meelde. Vastuseks sain, et jajah, paari päeva pärast saadame (siiani saadavad).
Lõpuks tuli august ja mulle helistati poolteist tööpäeva enne ning anti teada, et tuleb järjekordne juhatuse koosolek. Ma ütlesin, et mul on see päev kinni ja pakkusin, et kas nädal hiljem ei saaks koosolekut teha. Muidugist ei saanud, sest teistega oldi juba koosolekuaeg paika pandud. Küsisin, et kas päevakorras on mingisuguseid põletavaid küsimusi ja vastati sedasi veiderdades, et seal oli mitmeid punkte. Palusin siis endale need meilile saata, et saaksin tutvuda ja juhatuse tööga kursis olla, kuid loomulikult mulle neid jällegi ei saadetud.
Kuid midagi siiski mulle saadeti. Mulle saadeti kaks päeva peale juhatuse koosolekut kutse volinike koosolekule (ma olen nii juhatuse liige kui ka volinik) ja kui kutse lahti võtsin, siis kõige esimene päevakorrapunkt ütles, et mind kutsutakse juhatuse liikme staatusest tagasi. Miks, seda ma ei tea, aga homme saan teada. Tegelikult MTÜ seaduse järgi on nad juba nii mitu viga teinud ja reaalsuses nad ei tohiks seda punkti üldse homsel koosolekul arutada, aga ma ei hakka neid paanikasse sellega ajama, vaid plaanin oma pisikese lõpukõnega neid mõtlema panna ja panen arvatavasti ise lahkumisavalduse lauale- sest nad ei saa mind tagasi kutsuda. Eks näis mis homme saama hakkab.
Selline "lühike" postitus, aga vähemalt hakkas mul kergem. Kusjuures selle juhatusega oli see absurdne juhtum ka. Nimelt, kui uurisin, et kas oleks võimalik skänneerida protokollid ja aruanded arvutisse, et saaksin ka nendega tutvuda, siis mulle öeldi, et kasutaksin lugemistelerit, see suurendab teksti 50 korda...ja see on MTÜ, kes tegeleb nägemispuudega inimestega ja nende ligipääsetavusega. Hallooo, ma olen täiesti pime ja mind ei aita mitte mingisugused lugemistelerid, luubid, lambid, prillid, teleskoobid...tsiises, kas seda on tõesti liiga palju, et see mahuks pähe või tõesti tõrgub mõistus seda infot vastu võtmast?
0 kommentaari:
Postita kommentaar