Vahel on mul tunne, et kõige turvaliseim oleks see, kui ma laseksin end koopasse ära vedada ja avause ette mingi koormatäie liiva valada. ..garanteerimaks, et ma ei satuks järjekordsetesse piinlikesse ja veidratesse olukordadesse. Kuna täna oli meil järjekordne kohtumine pangas kodulaenu asjus (seekord Swedis), siis vedasin end eile Tartu ja nagu ikka, siis buss on tavaliselt see koht, kus minuga ikka juhtub.
Džännu otsis jällegi meile temale meelepärase koha ja seekord maandusin ma ei tea täpselt kus, sest kui Džännu puges istmete vahele ja ma hakkasin tema rakmeid sättima, siis minu käsi riivas kõrvalistmel olevat kotti. Kohe esimese reaktsioonina vabandasin ja uurisin, et ega minu koer ei sega ja kas tohib siia istuda, kuid vastust ma ei saanud. Mõtlesin, et noo, tundub nagu, et vist ei sega ja sättisin end istuma . Kuid nagu ma juba kord selline väike ülemõtleja olen, siis hakkas mind närima mõte, et ma vist ikka kõnetasin kellegi kotti, sest kui kummardasin Džännu juurde, siis ei tajunud ma seal kellegi olemust ega jalgu. Pealegi, no nagu ikka, inimesed vahel ei mahu koos oma kottidega ühele istmele ära ja siis laovad oma elamise teisele istmele. Mina see eest hoidsin oma käekotti ja ema poolt kaasa antud õunapiruka kotti kramplikult süles, et Jumala eest midagi ära ei kaotaks. Kui olin umbes 60 km sõitnud, siis selgus tõsiasi, et ma siiski istun pesuehtsa inimese kõrval. Nimelt, kui Tartu oli veel jäänud sõita üle 60 km, siis hakkas minu kaasreisija oma kotilukuga mängima...kinni-lahti-kinni-lahti. Eii, ma ju üldse ei friikinud ära, ma tõsiselt mõtlesin, et minu kõrval istub ilma jalgadeta psaiko, kelle ma olen oma juhtkoeraga närvi ajanud ja nüüd ta mängib peas mõttega, et kas tõmmata oma kotist pussnuga välja ja see mulle kõrri susata või mitte.
Kui see pole veel piisavalt imelik, siis täna tagasi sõites istusin ma üksi, aga mingi hetk tuli minu kõrvale inimene (keset sõitu lihtsalt otsustas tulla ja maanduda minu kõrvale). Hingas väga raskelt ja sügavalt mulle kõrva. Mõtlesin, et krt, see ei ole küll päris normaalne ja võib-olla kujutan ikka asja endale ette ja otsustasin asja lähemalt kontrollida. See nägi siis välja järgmiselt...ma lajatasin suvalt käega kõrvalistmele...ma mõtlesin, et no matter whats gonna happend...mind vabandab välja see, et olen pime. Mnjah, mu käsi maanduski jah seda kellegi jalal ja see kellegi jalg oli paljas ja karvane. Nojah, ma vabandasin, et inimest sedasi traumeerisin, aga kuna tema mind ka traumeeris (võib-olla eneseteadmata), siis uurisin, et miks tuli poole sõidu pealt minu kõrvale istuma. Meesterahvas vastas viisakalt, et see võib kõlada imelikult, aga ma lõhnavat nii hästi ja kuna tal on lõhnafetiš, siis soovis lähemalt minu lõhnaaroomi nuusutada.
Whateeee faaaakkk?! Please, somebody rescume here right now! Nagu päriselt, see inimene oleks võinud mulle vähemalt valetada...a la, et läks tagareas oma naisega tülli ja vaja rahunemiseks uut istekohta või värskemat õhku...mida iganes. Raisk, mul tõusis vererõhk pilvedesse. Vabandage mind, et ma nii reageerin, aga minu jaoks on see toooo vierdo, sest mul endal pole kombeks käia ja nuusutada inimesi ning lõhna põhjal valida reisikaaslasi. Pealegi oli bussis täiesti palju vabu kohti, aga eiii. Päriselt ka, oleksin tahtnud seal samas aknast välja imbuda. Ja vähe sellest, et Džännul on laudade ja lauaaluste kiiks, siis on Džännul ka meeste jalgadefetiš...for real. Ta peab saama asetada oma käpad ja pea meeste jalgadele ja nii ka täna. Mina muidugist üritasin jalgade juurde roomamist oma kabujalakestega piirata ja takistada, kuid selle peale sain ma Džännult järjekordse etteheitva näoilme.
Kui arvate, et sellega minu seiklused lõppesid, siis oh ei. Vähe sellest, et ma elan psaikode hirmus, siis pidi täna minuga otseloomulikult ka midagi piinlikku juhtuma. Panka minnes panin end viisakalt riidesse, et natukenegi inimese moodi välja näha: heledad teksased, must pluus, mustad kontsakingad ja mantel ning kuna suvel ei käinud ma absull kontsakingadega, siis loomulikult igaksjuhuks plaasterdasin ma oma armsad varbad ja kannad korralikult ära.
Kuna aeg on minu puhul halastamatu (ma ei tea kuhu see koguaeg kaob), siis oli mul natsa hurry. Tormasin Toomemäest sellise turboga alla, et higipull otsa ees. Sain Joosepiga kesklinnas kokku, jõudsime nõustaja juurde 2 minutit varem ja kui pangast lahkusime ning bussijaama jõudsime, siis avastasin mina, et oii näe, mul tilberdab musta kontsakinga peal nahavärvi leikoplaaster. Suurepärane, jätsin kindlasti endast väga hea mulje! :D
Pangas oli ka see humoorikas vahejuhtum, et kui kodulaenu jutud said räägitud, siis uuris Joosep, temale omaselt, möödaminnes ka aktsiate ja võlakirjade kohta. Kuna laenuhaldur on ka majandusinimene ja Joosepit paelub ka majandus, siis seal nad üheskoos uurisidki kõiksugu graafikuid ja tabeleid ning rääkisid tähtsaid jutte. Ma lihtsalt istusin seal ja muigasin, et päris huvitav teemavahetus. Joosep pärast ütles, et tegelikult ta läkski aktsiatest rääkima, et võttis minu niisama kaasa.
Oh vaesekene! Peaksid endale turva palkama :D
VastaKustutaKes see seda hullu pimedat ikka jõuab valvata :D
VastaKustutaKui maksad, küll jõuab ;)
KustutaIsssand see lõhnanuusutaja on küll mingi haige psaiko tüüp!!!
VastaKustutaMis lõhna Sa kasutad? Peaks ka proovima, äkki siis ei oleks ma enam nii täielikult nähtamatu ja inimesed vähemalt tajuksid lõhnast, kui ma rattaga otse nende suunas rooman (ma ei kihuta inimeste keskel). Aga tegelikult ei, nähtamatu on ikka päris mugav olla teinekord. Igasugused pakkujad ei tule tüütama ja ilmselt hoiavad ka igasugused kahtlased tüübid eemale. Ja bussis saab jänest sõita, aga ma olen aus inimene, ostan pileti ka siis, kui kontrollid mind ignoreerivad. Kuigi natuke mugavam oleks ju kui kassapidajad alati just enne mind minema ei kõnniks. Vähemalt ei ole ma veel jõudnud sellesse punkti, kus lähen arstikabinetti kurtma muret, et olen nähtamatu ja siis meedik hüüab: "Järgmine palun!"
VastaKustutaHaha, ma tahaksin ka nii (va, siis kui mul oleks abi vaja, siis oleks kasulik, kui mind ikka märgataks). Muidu kasutan kahte lõhna, aga eile oli mul Vercace Bright Light, kuid samas mine hullu tea, kui tundlik nina neil lõhnafetištel on, võib-olla suutisterve minu lõhnabuketi välja peilida. Noo, et millist dušigeeli, šhampooni, juukseõli jmt kasutan ja selle kooslus tekitas huvi.
VastaKustuta