Pumpsist

Detsembri alguses kirjutasin pikalt ja laialt meie õhksoojuspumbast, mille me peale põhjalikke uurimisi ja pärimisi lasime oma koju paigaldada. Pilti ja rohkem infot meie pumpsi (Joosep kutsub nimelt meie õhksoojuspumpa nii) kohta saate näha ja lugeda siit. Lisaks pumbale on meil siis ka ahi ja köögis pliit, mingeid radikaid või keskküttesüsteeme meie korteris ei eksisteeri. Ja mulle tohutult meeldib see combo, eriti puukütte variant,sest  see lihtsalt annab kuidagi parema õhu elamisse. Pump sai ennekõike paigaldatud kiiremaskorras just sellepärast, et kui Joosep kodust ära käib, et siis mina ei peaks külmetama. Kuigi ma algusest peale kindlameelselt väitsin ja püüdsin selgeks teha, et ma saan ahju kütmisega suurepäraselt üksi hakkama. Ma ju vana ahjukütja ise, sest lapsepõlvekodus oli meil ka puuküttega ahi ja olin seda sadu kordi kütnud jne. Kuid Joosep kartis ikka, et ma panen äkki siibri liiga vara kinni ja nii pistan meie uhiuuele kodule tule otsa või suren ise vingumürgitusse. Mõtlesin siis, et olgu pealegi, mehe südame rahuks võin siis lasta tal selle pumba osta. Loomulikult ema südamerahuks ka, sest need kaks olid ühes paadis minu pärast muretsemisega.
Mnjah, tänaseks päevaks olen ma siiski ahju ka kütnud, aga seda sellepärast, et ma ikka tundsin, et tahan seda oma puude põletamise lõhna ja tulepraksumist kuulata, kui ma mõnusasti voodis pleedi sees unelen. Minu üks lemmikuimaid olemisi! :)
Aga kuna suurem talv peaks nüüd kalendri väitel möödas olema (khm,, kuigi täna hommikul aknast välja vaadates päris nii ei saa väita), siis mõtlesin anda ülevaate, et kuidas see pumbaluksus siis kah meie rahakotile on mõjunud. Detsembris tegime teadlikult sellise lükke, et ei kütnud mitte ainsamatki korda ahju (küll aga köögi pliiti) ja detsembrikuu elektriarve oli 65  euri. Siin tuleb muidugi arvestada, et detsember oli suhteliselt pehme ka oma ilmastiku poolest. Jaanuaris saime siis tunda krõbedamaid kraade, mis ulatusid ikka tugevasti üle -20C ja ahju kütsime vast 2-3 korda nädalas või isegi alla selle ning see andis tunda ka jaanuarikuu elektriarves, mis oli 113 euri. Veebruari kohta ma väga ei mäletagi enam... (muig, sest see ju kõige kaugem kuu mida meenutada :D) Aga, kui mu vananev mälu alt ei vea, siis oli ka vist üpriski pehmete ilmaolustikega talv ja kütsime vast nädalas 3-4 korral ning veebruarikuu arve oli 51 euri.
Kui kõik kokku liita, siis saame talvekuude elektriarveks vist 229 euri ja no see sisaldab kogu majapidamise elektrikulu- lambid, kodumasinad, arvutid jmt. Ja kui võtame Tartu üürika, kus me maksime ainult kütte eest talvekuudel 50 euri pluss kogu muu elekter, mis oli keskmiselt 30 euri, siis ma ütleks, et oleme palju säästlikumad. Eriti, kui arvestada korteri suuruseid, mille eest plekkisime. Tartu tikutops oli meil hüüratud 25 ruutu, aga praegune on meil 51 ruutu. Nii, et minu meelest totaalne win!

CONVERSATION

3 kommentaari:

  1. "...täna hommikul aknast välja vaadates päris nii ei saa väita"
    Oeh kus ma naeran. Austalt. Au oleks sind tunda!!!

    VastaKustuta
  2. :DD
    No loodetavasti siis kunagi kohtume ;)

    VastaKustuta
  3. 55 oli veebruari eest, mitte 51, arvestasid taastuvenergia tasu maha?

    VastaKustuta

Back
to top