Hea on olla

Võtsin eile plaani, et täna pean suurpuhastuse tegema. Esiteks juba sellepärast, et Joosep oli nädalavahetusel kodust ära ja mulle väga meeldib koristada just siis, kui kedagi ees ei ole. Muidu on nii, et kui Joosep on kodus ja ma julgen läheneda n-ö tema territooriumile (loe: töölaud ja selle ümbrus), siis hakkab kohe pärima, et mida ma otsin, mida ma teen ja miks ma ikka nii palju katsun jne. Ja otseloomulikult ärritab mind selline pärimine, sest mis mõttes mida ma otsin? Sodi, prahti, rämpsu, puru, musti nõusid ja muud sellist otsin, mida saaks ära visata ja pesta, of course. Ja see on ka nii veider, et kui mujal korteris koristan, siis ei sega teda see minu tohkendamine, aga nii kui lähenen tema territooriumile, siis hakkab küsimusi lendama. Vist mingi meeste värk. Joosep on muidu mulle öelnud või lausa kehtestanud sellise reegli, et mina tema töölaua pealt ei tohi koristada ja seda sellepärast, et mul on kombeks tema vajalikke pabereid ära visata. Mina aga olen jällegi sellel arvamusel, et kui on piisavalt oluline paber, siis ei jäta seda lihtsalt niisama vedelema ja ei lase sellel kortsuda. Ja üleüldse, kuidas saab selline paber olla ülioluline, kui see vedeleb seal kuu aega järjest ja on tolmukorra alla mattunud. Nii ma siis leiangi, et kõiksugu sellised tolmukoguvad elemendid tuleb likvideerida. No eks ma püüan end ikka veidi talitseda ka ja mitte minna kompima tema "üliolulisi" pabereid siis, kui kodus on. Aga kui teelusikad hakkavad sahtlist otsa lõppema, siis lendan küll julmalt peale. Lihtsalt siis on raudpolt kindel laks, et sealt leiab mõne lusika.
Aga kui Joosep on kodust ära, siis pikemalt mõtlemata ja suht tuimalt vaatan selle keelutsooni korralikult üle. Päris alguses ma nii naglalt ei käitunud. Pean siin silmas seda, et nii ükskõikselt suhtun oma kallikese kehtestatud reeglisse, aga sellega lihtsalt kaasneb üks lugu.
Kui me Tartus elasime, siis oli Joosepi territooriumiks öökapp (huvitaval kombel ei olnud selleks siis arvutilaud...) ja Joosep hoidis kogu oma maist vara seal öökapi sees ja peal. Aga ükskord oli nii, et kui ta töölt tulles poest läbi läks ja toidukraamiga koju jõudis, siis küsis minult naljatades, et kas paneb vorsti öökapi sahtlisse. Kuna mina olen huumorit mõistev naine, siis sain aru, et teeb nalja ja ütlesin vastu, et pane jah sahtlisse (enam ma selliste asjadega nalja ei tee). Kuulsin ka veel kuidas sahtli avas ja kinni tagasi pani, aga ma ei pööranud sellele tähelepanu, sest teadsin, et see on Joosepi järjekordne troll mulle. Aeg möödus ja ühel kaunil päeval oli mul käsil järjekordne koristuspäev. Kogu korter, no see väike pindala, mis meil oli, oli koristatud (va Joosepi territoorium ehk öökapi pealne). Aga kuna ma tundsin korteris peale koristust ikka mingisugust imelikku lõhna, siis väikese kõhkluse ja kahtlusega lähenesin Joosepi öökapile. Mul oli maru halb tunne üle astuda tema kehtestatud reeglist, aga see hais ei andnud mulle rahu. Öökapi juurde jõudes ja õhku nuusutades sain koheselt aru, et see lehk tulebki kapi ümbrusest. Ma ei pidanud kaua otsima, sest peale mõningast otsimist leidsingi esimesest sahtlist...vorsti. Saatsin Joosepile sõnumi töö juurde, et leidsin pool latti vorsti...öökapisahtlist, mille peale Joosep saatis vastu "Oiii! Kas sellest enam võileiba ei saa teha?". Ma lahke ja hea naisena lubasin ekstra talle need võileivad teha :D No ja alates sellest hetkest, kuna ma sain ikka väikese hingelise trauma, siis ma püüan ennetada sarnaseid olukordi.
Täna ma koristasin jutti 8 tundi ja olen enesega väga rahul. Pesin pesu, nõud, vannitoa kahhelplaadid, põrandad ja kapipealsed. Võtsin ka tolmuimejaga ja panin pesu kuivama. Kuna mulle saadeti möödunud kuul uus pangakaart mugavasti koju, mille ma otseloomulikult panin nii turvalisse ja kindlasse kohta ära, et enam ise ka ei suuda üles leida, siis koristasin enda öökapi sahtlid ka ära. Sahtlid on nüüd ilusad, puhtad ja korras, aga mina olen endiselt ilma uue pangakaardita. Üks variant on muidugist see, et see on ühes minu miljonist käekotis, aga kui seal ka pole, siis suure tõenäosusega pistsin sellele tule otsa.
Lõpetuseks...kuna meil on köögis ja esikus kaltsuvaibad, siis pesime need ka ära. Ja kuna vaibad paar päeva pidid kuivama, siis Janet oli päris nõutu, et miks vaipa maas pole... Aga nii kui vaip maha sai, siis oli kohe krapsti kohal ja heitis puhtale vaibale mõnulema. Üritasin pilti teha, aga kardan, et seekord läksid pildid küll täitsa aia taha, sest pärast pildistamist avastasin, et päike oli vist juba selleks ajaks loojunud :D ja miskipärast kahtlustan, et ma ei saanud Janetit pildile. Kui kellegil on viitsimist, siis äkki kommenteerite minu fotograafiaoskusi? :)

CONVERSATION

4 kommentaari:

  1. Peaaegu, käpad ja nina jäid ilusti peale, annab rahuloleva labradori emotsiooni hästi edasi. Endal ka samast tõust elukas kodus ja suur vaibaarmastaja :)

    VastaKustuta
  2. Siis mu sisetunne ei petnudki, et pilt veidi ebaõnnestus. Aga pimeda kohta igati positiivne tulemus, kui on arusaadav, et pildil on koer :D
    Joosep enne postituse läbi lugemist nägi pilti ja mul polnud siis veel pildi olekust aimu ka, küsis: "Mida see pilt tähistama peaks?" See kõlas juba nii halvaendeliselt, et ma hakkasin täiest südamest naerma :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. no pilt tähistab kõike olulist - näha on ilus puhas vaip ja olulised koera osad, et aru saada, et loom rahul ja puhkab - oh, millal mina suudan 8 tundi järjest koristada?

      Kustuta
  3. Ega ma tavaliselt nii usin polegi, täna lihtsalt kogemata juhtus nii :D

    VastaKustuta

Back
to top