Tattoo fixer

Sattusime siin Eretiga tätoveeringutest rääkima. Õigemini Eret haris mind ja rääkis selliseid naljakaid lugusid, kui mõtlematuid asju on inimesed oma nahale lasknud kritseldada. Neid lugusid kuuldes tekkis mul küll küsimus, et mis neil sel hetkel ometigi peas toimus? Ühe näite puhul oli kindlasti mängus alkohol. Nimelt naine käis reisil ja purjuspeaga lasi oma kubemele kirjutada "Käisin reisil ja olin purjus". No seda muidugist inglisekeeles ja hiljem pidi naine külastama tatoo fixereid, kuna ükski suhe ei jäänud enam püsima. Või no peale esimest vahekorda ei jõutud kaugemale, kui üldse jõuti selle esimesenigi. No ei ole just jah parim lause, millega end tutvustada :D
Siis oli üks mees, kes arvas, et marumõistlik oleks oma reie siseküljele tätoveerida põlvini ulatuv peenis. No ja ega sellegi mehe suguelu sellise suurushullustusega õitsele löönud, hoopis vastupidi... Iga kord, kui naisega / naistega jõudis asi voodini, siis see suur kunstiteos pakkus naistele nii palju nalja, et sugu tegemisest ei tulnud enam midagi välja. Õnneks jällegi tattoo fixerid tõttasid appi ja parandasid olukorra. Ma küll ei mäleta enam, mis asemele tehti, aga ju ikka miskit mõistlikumat kui niisama sisereiel rippuv mehe au.
Ja ega teisegi mehe idee polnud just kirkamate mõtete laekast, sest tema leidis, et jube nunnukas oleks endale kiisupoeg rinnale tätoveerida, aga selle konksuga, et rinnanibu jääks kiisu ninaks ja vurrud oleksid siis rinnanibukarvad...? Mnjah, sellega oli ka lugu, et naine ja mees koos läksid selle tatoo fixeri juurde ja seletasid, et mehel mitu tatood, aga vot üks on küll selline, mis kohe üldse ei sobi. No arvata võib, et ei sobi :D Lõpuks tehti see kiisumiisu ümber tiigriks. Eks neid ebaõnnestunud valikuid ja äpardusi on teisigi, aga no need olid ühed värvikamad ja kuigi teiste õnnetuse üle pole ilus naerda, siis mina naersin küll südamest, sest see oli puhas lollus.
Kui mina olin 15, siis mul oli ka mingi hull soov endale alaseljale teha tribal, sest see oli nii pop ja kuna kõigil oli, siis mul oli ka kangesti vaja ju. Hea oli, et mul polnud tol ajal raha ja veel parem, et mu vanemad sellist idiootsust ei sponsoreerinud. Ses suhtes, et need kellel on alaseljal või turjal tribal, siis kristuse püstoli nimel olgu, sest osadele tõesti sobib ja kui ise ollakse rahul, siis go for it. Kuid mina tean kindlalt, et praegusel perioodil ma kahetseksin sellist valikut, seega on hea, et mul pole, mida kahetseda. Kuigi ma nüüdseks olen poole vanem ja loodetavasti ka suti targem, siis kohe nii läbimõtlematult ei tormaks endale midagi maalima. Minus ongi nagu kaks isendit koos- üks see free and young nooruk, kes kraabiks raha kokku ja laseks homne päev endale mingi eriti deepi mõttelise tätoveeringu teha. Teisalt on minus see ratsionaalsem pool, kes ütleb mulle, et see pole nüüd küll esmavajalik ja saad ka ilma hakkama ning pole vaja hakata oma nahka rikkuma... (noo kui see peaks ebaõnnestuma). Pealegi ma pelgan, et võib-olla 10 aasta pärast on mu maailmavaade kardinaalselt muutunud ja siis oleks kah nüri, kui mul ilutseb mingi seosetu lärakas kuskil. Kuigi osad ütlevad, et see on osa Sinust ja Sinu minevikust, et kes olid ja kes oled praegu... Aga samas, kas tõesti on vaja enda peale kõiksugu asju joonistada, et muidu ei mäleta kust tulid ja kuidas oled siia jõudnud? Selles suhtes, on see põhjendus ka natuke minu jaoks kaheldava väärtusega.
Gerli Kõiv lasi vist teismelisena endale juuste alla kuklale teha hiina hieroglüüfide sümboli, mis sümboliseeris armastust ja muusikat ehk kokku armastust muusika vastu. No see on tõesti täiesti tema teema ja igati selline aegumatu. Või siis üks tuttav olevat käele lasknud kirjutada quate "Never look back". Jällegi selline positiivne ja tähenduslik.
Ma arvan, et seda minu mässulisemat poolt taltsutab mingil määral ka Joosep ja tema vaade maailmale, kuna Joosep üldiselt ei poolda naiste tätovveerimist. Või noh ta leiab, et väga vähestele naistele sobib see imehästi ja ühtlasi on ka neid naisi ainult käputäis, kes suudavad selle välja kanda. No ja siis ma ei tahakski lasta endale teha midagi, mis ei pruugiks Joosepile meeldida. Kui aga meestest ja nende tätoveeringutest rääkida, siis mulle üldiselt meeldib, kui neil on tattood. Ega sellest midagi katki ole, kui pole, aga see annab omanäolisust juurde. Kuid eks meestega on ka nii, et ega iga mees ka ei suuda tattood välja kanda. Näiteks ma ei kujuta hästi ette, kui selline lubivalge nahatüübiga ja suhteliselt kondisel mehel oleks turjal tribal või pealuu või lõvi...siis see oleks minu meelest küll veits akward.
Aga lisan siia mõned lingid. Esimene, kus on 9 pilti sellest tattoo fixeri saatest, kus siis näha enne ja pärast pilt. Leiate siit! Siis siin on Wikipeedia link show  kohta. Leiate siit! Ja show ametlik kodukas, kust peaks  vist isegi osasid saama vaadata, aga sada prossa kindel ei ole, leiate siit.
Aga rääkige, kas olete teinud endale lolli peaga mõne tattoo, mis vajaks tatoo fixeri kätt? Kuidas üldse suhtute tätoveerimisse?

CONVERSATION

8 kommentaari:

  1. Mul on mitu tattood. Jumaldan neid väga. Ühtegi ei kahetse. Kaks tükki olen ümber teinud, ehk lihtsalt täiendanud. 😊 Kokku on suuremaid kolm ja väiksemaid kolm. Kindlasti teen veel. Kuid jah kehtestatud võiks olla kõrgem vanusepiir, et vältida kahetsust. 😊 Tõsi sellega kah, et igaüks neid välja ei kanna. Aga muidu ikka maitse asi. 😊

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma suht alati vaimustun, kui kellegil on mingi äge tattoo. See on ikka selline omaette klass ja elustiil :)

      Kustuta
  2. Jah, olen! Kui üle teha tahtsin tehti veel hullemaks, aga eks ise olin noor ja loll :D Nüüd on käsil eemaldamisprotsess, mida ka blogis kajastan ja loodan, et saan sellest jõletisest igaveseks lahti.

    Mulle tegelikult väga meeldivad ilusad tätoveeringud, aga endale enam iialgi ei teeks, puhtalt sellepärast, et äkki tehakse jälle mingi käkk.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis siis esimeseks tattooks oli ja mis lärakaks ümber lasid teha?

      Kustuta
    2. Peaaegu tribal...veel hullemaks tribaliks... :D

      http://www.kairij.ee/search/label/t%C3%A4toveeringu%20eemaldamine

      Kustuta
  3. Endal pole ühtegi, mäletan kui teismelisena nurusin keeleneeti ja tatokat, tore, et vanemad nõus polnud, muidu ilutseks ilmselt mingi jubedus kuskil. Meeldivad ilusad kunstilised pildid teistel, kuid endale siiski ilmselt ei soovi või siis pole lihtsalt leidnud midagi piisavalt südamelähedast :D

    VastaKustuta
  4. Kui olin 22, siis lasin endale keeleneedi panna, aga nädal hiljem võtsin ära, sest mu keel paistetas rämedalt üles ja kartsin, et a. terve mu suu jääbki keelt täis või siis b. mu keel läheb paistetuse tagajärel mädanema ja kukub üldse ära :D Seega suurest hirmust võtsin igaksjuhuks needi ära ja nüüdseks olen jõudnud korduvalt kahetseda, et ära võtsin.
    Ma olen pigem siin mõtisklenud, et huvitav, mis vanuseni on OK mul seda ninatäppi kanda... Kas 50 v 60 on ka veel OK? :D

    VastaKustuta
  5. Mina vahel tahaks ühte tillukest tätoveeringut ja siis jälle ei tahaks ka. Mulle tegelikult tätoveeringud ei meeldi, eriti naistel, sest ainult vahel harva on need maitsekad ja tõesti kaunistavad kandjat või kui just ei kaunista, siis jäävad meeldivalt neutraalseks. Aga see tätokas, mida endale vahel tahaksin, oleks randme siseküljel, tilluke ja mulle aegumatult olulise tähendusega.

    VastaKustuta

Back
to top