Kui pisarad on valatud ja must masendus endast läbi lastud, siis on täna punaste ja paistes silmadega kohe lust uut päeva alustada. Helistasin eile emale, et korteri uudist jagada, või no kõva uudis see küll...pigem ikka mingi kurb teade, aga ema on ikka parim! Oskas mind kohe lohutada ja kõne lõpuks oli mu elevus jälle laes tagasi ja nägu naerul, sest ema ütles:"kai, mina olen ühe inimesega siin suhelnud ja tean, et nendes majades on veel kortereid müügis."
Kas pole tore, imeline, fantastico, mui bjen, super, bellissimo, vägev ja suurepärane!? Nüüd ma jälle unistan ja loodan, kuni järgmise crashini...
Ahjaa, suurest kurbusest muutsin eile kõigil oma blogipostitustel pealkirjad ära, või no teksti jätsin ikka samaks. Kui varasemalt olid mul pealkirjad kirjutatud trükitähtedega, siis nüüd väikestega. Kunagi varem, kui mul oli midagi 50 postitust, siis just muutsin kõik väikesed tähed trükitähtedeks,sest mind nii kohutavalt häirisid need väikesed tähed, AGA nüüd tegin jälle vastupidi. Inimesel peab ju hobi olema...ma siiralt loodan, et mul never ever ei löö seda kiiksu uuesti välja, eriti veel siis, kui mul on juba mingi 500 ja enam postitust. Minu kiiks ei piirdu ju lihtsalt sellega, et aa täna on uus päev ja et tänasest hakkan siis kirjutama näiteks väikeste tähtedega (see poleks ju mingi kiiks), vaid siis tuleb kõik teha ikka ühtse stiiliga ja seda algusest lõpuni.
Lisaks, kuna ma algus aegadel, no siis kui olin veel noor ja roheline blogija, siis ei osanud ma ka lisada Youdube muusika- ja videolinke nii, et saaks kohe siin blogis "play" klikkida, aga nüüd ma oskan ja nüüd ma võtsin plaani kõik tavalised lingid ümber teha. Huvitav palju mul neid linke on? Ühesõnaga edu mulle! :)
Aitab plämast ja tegelikult ma ei saa üldse aru, et miks ma hetkel suvalistest asjadest kirjutan, kui mul on vaja postitada blogivõistluse kuuteema ja vist kaks lisapostitust (Õhtune mõte, Linnaõhku nuusutamas ja mingi selline teema, et kui kohtasid kedagi ja Sinu arvamus osutus tegelikult sellest inimesest totaalselt valeks). Mnjah, ma avastasin veel, et Brit ja Mac on minust palju usinamad ja ausamad blogijad, sest kui me siin kordamööda anname üksteisele lisapostituste teemasid, siis mina olen koguaeg saanud aru, et see ei pea kirjutama, kes lisateema annab, kuid võta näpust...Brit ja Mac kirjutavad küll oma teemadel, erinevalt minust. Ja mina totakas mõtlesin, et annaks neile miski hullu teema, hõõruksin käsi võidukalt kokku ja jälgiksin kuidas nad sellest välja rabelevad...minu kurvastuseks on nad aga siiani liigagi hästi rabelenud.
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)

Olen noor naine, kes hakkas diabeedi tagajärjel 21-aastaselt oma
silmanägemist kaotama. Tänaseks päevaks olen täiesti pime, kuid sellegipoolest säilitanud oma rõõmsameelsuse. Mul on kodus armastav mees ja maailma parim labradori
retriiverist juhtkoer Janet. Siit blogist saate lugeda meie
elust-olust ja minu pimedusega seotud äpardustest! :)

Vanad postitused
-
▼
2014
(146)
-
▼
november
(21)
- Minu ülejäänud elu esimene päev
- Roxette kontserdist, veidratest inimestest ja niis...
- Varahommikul ei ole mõttetöö just kõige geniaalsem
- Kuhu me ometigi jõudnud oleme!!?!
- "Okei" ei ole minu jaoks piisav
- Täiesti mõttetu!
- "Beleas ja Melisande"
- Vaata, see on natuke peast uhuu...räägib oma koeraga!
- Minu kõige esimene blogipostitus iPhonega
- "Tore" torumees
- Kuidas mulle päästeoperatsiooni korraldati
- Esmamulje sportrinnahoidjast
- Õhtune mõtisklus
- Miks on spordirinnahoidjad ühed kasulikud ja vajal...
- Kuidas ja miks meil elekter ära käis?
- Linnaõhku nuusutamas
- Mis on acrojooga ja kuidas ma sinna jõudsin
- Sul on täna ühesugused sokid jalas
- Kuidas tööpäev natukene lõbusamaks muuta
- Natuke õnne ja natuke hullust
- Mul on põhjust olla kurb
-
▼
november
(21)

0 kommentaari:
Postita kommentaar